Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase rõhutas esmaspäeval Estonia kontserdisaalis vabadussõja mälestuskontserdil rääkides vabadussõjas võidelnute suurt roli Eesti riikluses ning märkis, et vabadussõda tõestas maailmale, et Eesti riiklus ja iseolemine on südames soovitud ja tahetud.
Täna möödub vabadussõja algusest 98 aastat, mis on Terrase sõnul Eesti riigi ja rahva jaoks üks neist daatumitest, mil võeti otsustamine enda kätte. «See on üks neist päevadest, millele on rajatud meie edasine lugu, meie oma vaba Eesti ajalugu ja tänapäev. Vabadussõda on Eesti riigiks saamise loos vaadeldud ka kui ülimat ellujäämiskursust. See oli pingutus, mis tõestas kogu ülejäänud maailmale, et Eesti riiklus ning iseolemine ei olnud pelgalt Esimese maailmasõja järgne tõmbetuulehoog, vaid südames soovitud ja kavatsetud uus reaalsus,» rääkis Terras.
«Veelgi olulisemaks tuleb pidada seda, et see pingutus tõestas meile endile, et vabaduse ja iseseisvuse eest võitlemise juures on kaalul midagi suurt ning toona veel enneolematut - Eesti oma riik,» lisas Terras.
Tema sõnul on vabadussõda tunnistuseks sellest, et ka väikene rahvas suudab ja oskab rasketest katsumustest auga välja tulla ning kehtestada oma tõe ja õiguse sellel maal, mida eestlased omaks peavad ja hinges kallimaks tunnistavad. «Kui me olime võimelised Vabadussõjas astuma vastu arvult ja jõult suurematele vastastele, siis ainult tänu sellele, et meie rahval oli mille nimel ohvreid tuua,» rõhutas Terras.
Vabadussõjale tagasi vaadates tuleb Terrase sõnul mõelda neile inimestele, sest erinevad ajalookäsitlused kipuvad paratamatult keskenduma kuupäevadele, rinnetele, päevakäskudele ja soomusrongidele. «Kuid selge on see, et võit toodi koju just tänu inimestele ja nende pealehakkamisele. Olgu nad siis eestlased või vene rahvusest Eesti ohvitserid; meile appi tulnud britid või Soome vabatahtlikud. Vabadussõjas kinnistusid meie rahva mällu ka mitmed nimed, mille taga nähakse vaprust, tugevaid juhiomadusi, eneseohverdusi ja lahinguõnne. Kangelasi ja sümboleid on rahvale tarvis, sest läbi nende jutustustakse meie lugu edasi,» rääkis Terras.
Ta tõstis esile kindral Johan Laidoneri isiku, kes oli, on ja jääb Eesti sõjanduse legendiks. «Temas oli ühendatud nii võimekas diplomaat, suurepärane strateeg kui ka hea juht ja innustaja. Ta suutis kiiresti korraldada Eesti kaitseväe juhtimisstruktuuri nii, et seda sai efektiivselt kasutada erinevatel rinnetel võitlevale väele suuniste andmisel. Samuti pani ta väed rohkem liikuma ning rakendas sellega tänini toimivat manööversõja kunsti. Kindral Laidoner oli suurepärane näide andekast, haritud ning isamaalisest ohvitserist. Tema isikuomadusi ja pühendumist jagasid paljud Eesti ohvitserid, sest ilma nende innustava ja läbimõeldud juhtimiseta poleks ka meie rahvavägi nõnda tõhusalt vaenlastele vastu saanud,» ütles Terras.
Tema sõnul räägitakse vabadusest tänapäeval liigagi vähe. «Igapäevased mured ja kohati lainena üle pea loksuv infomüra ei anna suurtele, olulistele ning meid endid sügavalt puudutavaile teemadele tihtipeale ruumi. Vabadusest räägime vabariigi aastapäeval ja ehk paaril-kolmel korral aastas veel ja siis on vaikus. Kuid selge on see, et kui millestki nii olulisest mitte rääkida, siis kipub see oma tähendust kaotama ja seda ei saa me endale lubada. Peame aru saama, et oleme täna vabad ainult tänu sellele, et rahvana ei andnud me kunagi alla. Meie võitlus jätkus ka siis kui võõrvõim oma reeglid kehtestas, eestlased oma käsule allutas ning püüdis rahvast ja rahvust tasalülitada ning ümber sulatada. Me teame, et sellega ei tuldud toime, sest olid alles inimesed, kes kandsid edasi ideed ja teadmist sellest, mis kunagi oli olnud ning mis veel olulisem - mis kunagi taas saab olema,» rääkis Terras.
«Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest. Ma tahan tänada tänase piduliku koosviibimise korraldajaid Eesti lipu seltsist, Eesti muinsuskaitse seltsist, Estonia seltsist, Kindral Johan Laidoneri seltsist ja Konstantin Pätsi muuseumist. Aitäh teile mälu ja mälestuse au sees hoidmise eest,» lisas Terras.