Siseministeeriumis kogunes kolmapäeval valitsuse kriisikomisjon ja olulisemate teemadena olid laual kriisiinfotelefoni loomine ning elanikkonna kaitse rakkerühm.
Kriisikomisjon arutas kriisiinfotelefoni loomist ja elanike kaitset
Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont ütles ministeeriumi teatel, et Eestis pole kiiret ja mugavat kriisiaegset infokanalit inimestele, kes soovivad infot toimunu kohta ning tahavad teada, kas nende lähedased on elu ja tervise juures. Sellest ajendatuna jõuti kriisikomisjonis eelmise aasta sügisel seisukohale, et luua tuleb üleriigiline kriisiinfotelefon, mis suudaks lühikese aja jooksul teenindada sadu kõnesid.
Vastavalt vajadusele püsti pandav kriisiinfotelefon tuleb Kondi sõnul luua selleks, et vältida hädaabinumbri ülekoormamist kriisiolukordades. Selleks kutsuti häirekeskuse vedamisel tänavu jaanuaris kokku rühm eksperte, kes on tänaseks pakkunud välja võimalused, kuidas uus teenus üles ehitada. Kriisikomisjoni liikmed esitavad oma seisukohad edasiste sammude osas 12. jaanuariks.
Teise olulise punktina andis elanikkonnakaitse rakkerühma juht Margo Klaos komisjoni liikmetele ülevaate rakkerühma esimese aasta tööst. Nende ülesanne on töötada välja kontseptsioon Eesti elanike kaitsmiseks kõikvõimalikes kriisiolukordadeks. Selleks on nad muuhulgas osalenud mitme uuringu läbiviimisel, koduste varude soovituste ja elanikele mõeldud käitumisjuhiste väljatöötamisel ning õpetajate koolitamisel. Kontseptsiooni esialgne versioon valmib uue aasta alguses.
Valitsuse kriisikomisjon koordineerib valitsuse tegevust kriisireguleerimise küsimustes ja esitab ettepanekuid selle valdkonna edendamiseks. Komisjon, kuhu kuuluvad siseminister, ministeeriumite kantslerid, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja häirekeskuse juhid, kaitseväe peastaabi ülem ja teised kõrged ametnikud, käib koos vähemalt korra kvartalis.