Liikluses ja veekogudes on elu jätnud mullusest rohkem inimesi

Pärnus toimus liiklusõnnetus, kus hukkus 75-aastane meesterahvas. Foto: Politsei - ja piirivalveamet.

Tänavu on liiklus-, tule- ja veeõnnetustes kokku hukkunud 147 inimest.

Politsei- ja piirivalveamet andis täna teada, et novembris sai liiklusõnnetustes vigastada 139 ning hukkus kümme inimest. Kokku on sel aastal liiklusõnnetustes hukkunud 68 inimest. Võrdluseks, mullu hukkus terve aasta peale kokku 67 inimest.

Möödunud aasta november oli traagiline jalakäijate jaoks – kümnest hukkunust üheksa olid jalakäijad. Tänavusel kadrikuul sai sõidukiga kokkupõrke tagajärjel surma kolm jalgsi liikunud inimest. Seitse inimelu nõudsid sõidukite kokkupõrked, mis olid peamiselt põhjustatud teed katnud libedusest põhjustatud juhtimisvigadest ja valest sõidukiirusest.

«Paljude raskete õnnetuse puhul ei arvestanud juhid talviste teeoludega,» tõi PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe välja ühe kokkupõrgete põhjuse. «Talv tuleb alati ootamatult ning iga roolikeeraja peab arvestama näiteks libeduse ja piiratud nähtavusega ning kohandama sõiduvõtted vastavalt tingimustele. Talvistes oludes on õigustatud vajadusel piirkiirusest aeglasemalt sõitmine, et tagada iseenda ja kaasliiklejate ohutu teekond sihtkohta.»

Alkohol, rehvid, turvavöö

Tikerpe lisas, et raskete õnnetuste taga on tavaliselt läbimõtlematud teod ja hooletus. «Iga juht peaks mõtlema, kas mõni minut ajavõitu sihtkohta jõudmisel on väärt riskeerimist ja teisi ohtu seadvat käitumist liikluses.»

Tikerpe sõnul jääks suur osa rasketest õnnetustest toimumata, kui inimesed vaataksid talvise juhtimisvõtted üle. «Kõige rohkem elusid röövib liikluses ebaõigelt valitud sõidukiirus. Libedal teel liigsuure kiiruse tõttu auto üle kontrolli kaotades saab juhist pigem kaasreisija, kes sõidukit enam ei ohja,» ütles Tikerpe.

«Talvel sõites kulub teekonna läbimiseks rohkem aega ja sellega tuleb arvestada. Samamoodi tasub meeles pidada, et suurem pikivahe ja võimalusel möödasõitudest hoidumine päästab elusid,» lisas ta.

Tänavu 11 kuuga on hukkunud

- liiklusõnnetustes 68 inimest

- tulekahjudes 33 inimest

- veeõnnetustes 46 inimest

Politseimajor loodab, et kõik sõidukid, mis on kohustatud rehve vahetama, on tänaseks suverehvid kohustuslike talviste vastu vahetanud. «Kõikide sõidukite ainus ühendus teega on rehvid ja see ei tohi olla koht, kus inimesed raha kokku hoiavad. Arvan, et mitte keegi ei taha istuda lennukis, mille tehnilise olukord pole korras. Analoogne olukord tekib valede või kulunud rehvidega sõites,» lausus Tikerpe.

Ta rõhutas, et nii nagu juht vastutab juhtimisvõtete ja auto tehnilise heakorra eest, lasub jalakäijal kohustus väljaspool asulat liikuda vasakul tee ääres ja teha end helkuri või valgusallikate abil nähtavaks.

Tikerpe nentis, et kahjuks pole ka turvavöö kinnitamine veel kõikide inimeste jaoks loomulik tegevus. Ta tõi välja, et novembris hukkus kolm juhti, kelle turvavöö oli teadlikult lahti.

Kuigi tänavu on alkoholi tarvitanud juhid põhjustanud vähem liiklussurmi, on viga saanute arv mullusega samal tasemel. «Julgen arvata, et elupäästjateks on turvalisemad autod ja ehk ka õnn,» leidis Tikerpe.

Sel aastal on alkoholi tarvitanud juhtide tõttu elu kaotanud viis ning viga saanud 186 inimest. Mullu samal ajal põhjustasid juhid, kelle taju ja reaktsioon oli alkoholi tõttu häiritud, 15 inimese surma ja saatsid arstide hoole alla pea kakssada liiklejat. Novembri lõpuks olid politseinikud roolist kõrvaldanud üle 6000 juhi.

Üheteistkümne kuuga juhtus Eestis üle 1300 õnnetuse, milles sai surma 68 ja viga pea 1700 inimest. Mullu sama perioodil hukkus 62 ning arstiabi vajas ligi 1600 inimest.

Suitsuandurit polnud pooltel juhtudel

Tänavu jaanuarist kuni novembri lõpuni on 29 tulekahjus hukkunud kokku 33 inimest. Kui rääkida ohvriterohkematest tuleõnnetustest, siis ühes tulekahjus hukkus korraga kolm ja kahes kaks inimest. Novembrikuus hukkus tules kolm inimest, teatas päästeamet.

Surmaga lõppenud tulekahjudest 32 leidis aset eluhoones või elamiseks kohendatud muus hoones. Mullu sama aja jooksul oli kokku 37 tulekahjus oma elu kaotanud 44 inimest.

14 inimest on tänavu hukkunud suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes, neist kaheksa suitsetasid koguni magamisasemel või tugitoolis. Elektriseadmetest või –paigaldisest alguse saanud tulekahjudes hukkus seitse ja sama palju inimesi hukkus ka kütteseadmetest alguse saanud tulekahjudes.

Tules hukkunutest 17 inimest pidi oma elu jätma hoones, kus puudus suitsuandur ja kolm inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. Seega, kaugelt enam kui poolte tules hukkunud inimeste kodudes ei olnud suitsuandurit üldse või ei olnud see töökorras.

Neli inimest hukkus hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.

Tules hukkunutest umbes pooled olid vanuses 51-70-eluaastat, käesoleval aastal on tulekahjudes hukkunud ka kolm last. Hukkunud inimestest seitsmel oli teadaolevalt vaimne või füüsiline puue, mistõttu vajas ta toimetulekul kõrvalist abi. Alkoholi- või narkojoobes oli esialgsetel andmetel 22 ehk 73 protsenti tules hukkunud täiskasvanutest.

Oktoobri lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 97 inimest. Inimesed said vigastada eelkõige tulekahjudes, mis said alguse hooletust suitsetamisest, elektrist või kütteseadmetest, üle poole kütteseadmetest tingitud vigastustest registreeriti novembris. 2015. aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 68.

Uppunuid mullusest enam

Novembri lõpu seisuga on veeõnnetustes uppunud 46 inimest, neist kolm novembris. Neist 14 uppus järvedes või paisjärves, kaheksa inimest uppus jõgedes ja seitse tiikides, neli inimest on uppunud kraavidesse ning kaks kaevu. Lisaks looduslikele veekogudele on neli inimest uppunud kodus vannis. 2015. aastal oli samal perioodil veeõnnetustes 36 hukkunut.

Teadaolevalt tegeles kaheksa inimest vahetult enne uppumist kalastamisega, seitse inimest suplemisega ning kuus inimest uppuspeale juhuslikult veekogust möödumist ja sinna kukkumist.

Päästeamet märgib, et tänavu on uppunute arvu mõjutanud pigem külma perioodi õnnetused - veeõnnetustesse on sattunud kalamehed, ka on rolli mänginud libastumised ja kasvõi juhuslik möödumine veekogust. Ametile teadaolevalt oli uppumise ajal alkoholi- või narkojoobes 19 inimest. Oktoobri lõpu seisuga oli uppumisohust päästetud 48 inimest.