Reps, Ligi ja Kõlvart räägivad suu puhtaks uue valitsuse katseprojektist vene koolides (2)

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige paremad eesti keele tundjad olid tänavu Tamsalu gümnaasiumis, kus eksami keskmine tulemus oli 72,2 punkti.
Kõige paremad eesti keele tundjad olid tänavu Tamsalu gümnaasiumis, kus eksami keskmine tulemus oli 72,2 punkti. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (KE) selgitab palju kõneainet pakkunud valitsuse uut pilootprojekti vene koolides kui vabatahtlikku katsetust, mille käigus koolid saavad senisest vabamad käed, et saavutada gümnaasiumi lõpuks kõrgemat C1 keeletaset. Endine minister Jürgen Ligi (RE) leiab, et mis tahes tagasipöördumine vene keelele on vale signaal ja vastutustundetu.

Eestis taotleb vene keele kasutamist õppekeelena kaks kooli: Tallinna Vana-Kalamaja Täiskasvanute gümnaasium ja Narva Täiskasvanute gümnaasium. Üldhariduskoolidest taotlesid viimati erandit eestikeelsest õppest neli Tallinna kooli 2014. aasta novembris. Praegu ministeeriumile selliseid taotlusi rohkem ei ole laekunud.

Sel nädalal tekitas segadust Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti (KE) uudisteagentuurile Interfax antud intervjuu, kus ta ütles, et uus valitsus on valmis pehmendama praegu kehtivaid rangeid keelenõudeid venekeelsete gümnaasiumitele.

Peaminister Jüri Ratas lükkas eilsel valitsuse pressikonverentsil väited ümber ja ütles, et vastupidi, keelenõudeid hakatakse hoopis tõstma – eesmärgiks saab C1 taseme saavutamine gümnaasiumi lõpus.

«Sisuliselt tähendab see, et vene gümnaasiumis võib olla vene õppekeel, samas osa ainetest on lähtuvalt pedagoogilistest vajadustest ja kooli võimalustest eesti keeles ning eesti keelt õpetatakse intensiivsemalt ja kvaliteetsemalt.»

Kõlvart: valitsuse liikmetel polnud tsitaate vaja ümber lükata

Kõlvart selgitas Postimehele, et kuigi neil võivad koalitsioonipartneritega olla sel teemal erinevad nägemused, on arusaam kokkulepitust ühtne ja Interfax tsiteeris teda valesti.

«Tegelikult ei olnud valitsuse liikmetel ka vajadust ümber lükata tsitaate, mis ei kuulu minule. Ma pole kunagi kasutanud väljendit «keelenõudmiste leevendamine» hariduse kontekstis ning ei ole ka ühtegi minu tsitaati selle väljendiga paljuviidatud Interfaxi artiklis. See väljend on üles leitud artikli autori tekstist. Võib oletada, et ta mõtleb selle all õppekeele nõudmiste leevendamist, aga mitte keelenõudmiste leevendamist,» vastas Kõlvart.

Koalitsiooni läbirääkimistel kinnitati Kõlvarti selgitusel ühist arusaamist eesmärgist, et vene kooli õpilased peavad saama väga häid aineteadmisi ja kõrgel tasemel eesti keele oskuse.

Selle saavutamiseks ei piisa Kõlvarti sõnul ainult matemaatilise valemi 60/40 järgimisest. Abilinnapea arvates on vaja metoodilist baasi, kvalifitseeritud õpetajaid ja kaasaegseid õpikuid ning nende tingimuste loomisel ei ole me kuigi kaugele jõudnud.

Keeleõppe kvaliteeti tuleb abilinnapea sõnul parandada mitte ainult gümnaasiumis, vaid alustada algkoolist, isegi lasteaiast. Sellest ideest kantuna sai koalitsioonilepingusse kirja mitu punkti.

Üks nendest annab osale vene gümnaasiumitele võimaluse iseseisvalt moodustada õppekeele proportsiooni ja paralleelselt luua vajaliku baasi õpilastel eesti keele taseme tõstmiseks C1ni kooli lõpetamisel.

«Loomulikult uuenduste juurutamine võtab aega. «Sisuliselt tähendab see, et vene gümnaasiumis võib olla vene õppekeel, samas osa ainetest on lähtuvalt pedagoogilistest vajadustest ja kooli võimalustest eesti keeles ning eesti keelt õpetatakse intensiivsemalt ja kvaliteetsemalt,» selgitas Kõlvart. Igal juhul on Kõlvarti sõnul eesmärk keeletaset tõsta, aga mitte teadmiste arvelt.

Ligi: mis tahes tagasipööre vene keelele on vale signaal

Endine haridus- ja teadusminister, nüüdne riigikogu liige Jürgen Ligi leidis valitsuse kava kommenteerides, et see on väga kahetsusväärne, et riigikeelset haridust taas politiseerima hakatakse ja pöördutakse tagasi erandite jagamisele. Ligi märkis, et eksperdid on olnud selle vastu ja eelmised valitsused otsustanud, et teemat ei avata.

«Keskerakonnale on venekeelne haridus olnud alati häälte kogumise vahend ja ka sotsid on Jevgeni Ossinovski ajal püüdnud seda enda teemaks teha, aga ma imestan väga, kui kergelt loobub oma seisukohtadest istekoha järgi IRL,» lausus Ligi.

«Mis tahes vormis tagasipöördumine vene keelele on täiesti vale signaal ja vastutustundetu kogu ühiskonna suhtes. Vene lapsevanemad on hakanud omaks võtma isegi eestikeelse lasteaia mõtet ja pingutus peaks olema suunatud ainult eestikeelsuse suurendamisele,» leidis Ligi ja lisas, et hea riigikeele oskuse tähtsus Eesti ühiskonnas edasi jõudmisel on tõestatud ka uuringutega.

Eesti keele riigieksam. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees
Eesti keele riigieksam. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eesmärk tõestada, et kooli usaldades saab parema tulemuse

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on pilootprojekti peamine eesmärk näidata ja tõestada ühiskonnale, et kui kooli usaldatakse, siis saab ka parema tulemuse.

Pilootprojekti valitakse osalema maksimaalselt neli kooli, võib-olla alustatakse ka ühe-kahega, kes võivad kalduda kõrvale 60 protsendi nõudest (60 protsenti õppekavast peab praegu olema eestikeelne – toim), ent peavad saavutama samal ajal gümnaasiumi lõpuks eesti keele taseme C1. Pakutud on, et pilootprojektis võiksid osaleda Narva ja Tallinna linna koolid.

«Me räägime nendest koolidest, kes on selleks täna valmis, kes on tõenäoliselt veidi ärksamad ja kus lastevanemate toetus on suurem. Miks me selle kooli arvu nii väikse võtsime, oli see, et me suudaksime nendega olla, kui vaja, kas või iga nädal konstruktiivses dialoogis. Kuidas see kõik välja tuleb ja mida me selle tulemusega näeme, seda me peame kannatlikult vaatama,» rääkis Reps.

Põhjus, miks üldse pilootprojektiga välja tuldi, on rahulolematus vene koolide lõpetajate eesti keele tasemega. Haridus- ja teadusministeeriumi aasta-analüüs näitab, et vene õppekeelega koolide lõpetajate eesti keele oskus vähemalt B1 tasemel on paranenud, jõudes 64 protsendini, kuid eesmärgi 90 protsendi saavutamine aastaks 2020 ei ole reaalne.

«Me ei saa täna olla rahul selle põhikooli lõpu tulemusega ja tegelikult see unistus, et meil lapsed oskaksid gümnaasiumi lõpuks eesti keelt – C1 on kõrgtasemel eesti keel, see on hetkel kõige kõrgema tasemega eksam, mida me teeme –, siis selleks me peame alustama natuke altpoolt, jõudma sinna samm-sammult kuue aastaga,» lausus Reps.

Reps ei välista, et võib-olla mõni kool on valmis C1 taseme eksamit ka varem oma gümnaasiumilõpetajatele tegema. «Selleks on meil rahad, selleks on meil võimalused,» märkis ta.

Reps tõdes, et tal on kahju, et kogu poliitiline diskussioon käib ainult ümber protsentide 60/40. «Hariduspoliitiliselt protsent on täielik «jama», sest kuidas sa seda arvutad – väga suure osa gümnaasiumist moodustavad võõrkeeled, on ka liikumisained. Eestikeelne kehaline kasvatus on kindlasti ka hea asi, aga võib-olla mitte nii suurt keelepraktikat andev,» lausus ta.

Ministeerium ei ole Repsi selgitusel meelega pilootprojekti juures ära märkinud protsenti, sest see, milliseid ained ja millises ulatuses eesti keeles õpetatakse, sõltub läbirääkimistest konkreetse kooliga. «Ma ei saa ette öelda, et nad ei tee näiteks reaalaineid eesti keeles, sest järsku nad on reaalkallakuga, neil on fantastiline õpetaja, kõiki motiveeriv, kes suudab ainet ka eesti keeles lahti seletada – kui sellest keelest seal tunnis tõesti kasu on, siis miks mitte,» lausus ta.

Ka eesti keele tunnid võivad ministri sõnul olla varasemast teisiti üles ehitatud. Koolid ise tahaksid suuremat rõhku panna foneetikale ehk tegeleda diktsiooni arenguga, sealhulgas teha koostööd ülikooliga ja käia foneetika laborites. Ka otsuse eesti keele tundide osas tahaks minister jätta koolidele ja õpetajatele endile. Reps möönis, et see võib tähendada mõne õpetaja kooli juurde meelitamist, aga ka välja vahetamist.

Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk tõdes, et Eesti ülikoolis õppimiseks praegune keeletaseme nõue piisav. ei ole «Mõõtma peaks ennekõike lõpptulemust. See tee, kuidas sinna jõuda, võiks olla vabamalt valitud,» nõustus plaaniga Valk.

Protsessi ettekirjutamine muutub Valgu hinnangul oluliseks siis, kui tulemusi ei tule. «Kui tulemused on kõik väga head, siis anda koolidele vabadus ise otsustada selle tee üle, Eesti koolid ongi ka väga autonoomsed, siis tervikuna on see õige tee,» lisas Valk.

Süsteemi rakendamiseks käsukorras vene koolid Repsi kinnitusel valmis ei ole. «Kuni see ei ole kohustuslik kõigile ja on vabatahtlik ning pilootprojekti põhine, ei ole muret. Aga loomulikult on selge enamus põhikoole täna hirmul, et kui sellest piloodist tuleb välja mingi käsk ja järgmine otsus, siis nemad näevad, et see ei ole võimalik, sest juba põhikooli lõpetamise tasemetega on seis keeruline,» lisas ta.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles