Trükist ilmub esinduslik ülevaade Eesti teadusest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikroskoop.
Mikroskoop. Foto: Margus Ansu

Esmaspäeval ilmub trükist esinduslik ülevaade Eesti teadusest - Teadusagentuuri eestvõttel koostatud Eesti teadust kajastav kogumik «Eesti teadus 2016» on esimene omataoline, pakkudes kokkuvõtlikku ülevaadet nii Eesti teaduse arengustest, mõjust majandusele kui ka Eesti teaduse positsioonist rahvusvahelises võrdluses ning teistest aktuaalsetest teemadest.

Lisaks põhjalikele statistilist analüüsi sisaldavatele artiklitele käsitletakse kogumikus ka teisi aktuaalseid teemasid nagu avatud teadus, teaduse rahastamissüsteemi puudutavad muudatused, teadlaskonna järelkasv ja tähtsus majandusarengule. Lugemisele pakuvad vaheldust teadlaste endi tehtud teadusfotod.

Terviklikus ülevaates on mõtlemisainet nii teadlastele, poliitikakujundajatele kui ka teistele teaduse vastu huvi tundvatele inimestele.

Üks kogumiku autoritest, Eesti Teadusagentuuri nõukogu liige professor Toivo Maimets pidas väga oluliseks, et selline, „suuremat pilti" haarav käsitlus Eesti teaduse kohta on nüüd olemas ning avaldas lootust, et omataoliste seerias see on alles esimene. «Asjaolu, et lisaks statistikale leiavad kogumikus käsitlust ka teemad teadlaste järelkasvust ja teaduseetikast, näitab meie teadussüsteemi küpsust ja äratab usaldust edaspidiseks,» sõnas Toivo Maimets.

«Eesti teaduse viimaste aastakümnete arengut võib kindlalt Eesti edulugude hulka arvata,» kommenteeris kogumikku Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. «Eesti on hea näide selle kohta, kuidas tark strateegiline kavandamine ja teadust toetav poliitiline raamistik on teaduse võimekust kasvatanud,» lisas Koppel.

Kogumiku toimetuskolleegiumi liikme, professor Tiit Tammaru sõnul aitavad teaduse arengu analüüsimine ja võrdlus OECD riikidega paremat teadus- ja innovatsioonipoliitikat teha. «Näiteks doktorikraadiga inimeste osakaalu järgi tööealise elanikkonna seas oleme pigem Euroopa mahajäänud riikide rühmas, kuna Eesti ühiskond ja majandus pole seni soosinud pürgimist kõrgeimale haridusredeli astmele samal määral kui Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid,»  konstateeris Tiit Tammaru.

Lisaks Tiit Tammarule kuulusid kogumiku toimetuskolleegiumi ja autorite hulka Tartu Ülikooli professorid Urmas Varblane, Jüri Allik ning Andres Koppel. Kogumikus on kirjutisi professortite Olle Hintsi (TTÜ), vanemteadur Heli Lukneri (TÜ), panagajuhi ning TTÜ külalisprofessori Robert Kittti ja teiste sulest.

Kuigi paljudes Euroopa riikides antakse teaduse olukorda kajastavaid kogumikke välja juba aastaid, ei ole Eestis sellises mahus seda varem tehtud. Edaspidi on sellised mahukad ülevaated kavas muuta perioodiliseks ja välja anda üle kahe aasta.

Kogumik «Eesti teadus 2016» ilmub esialgu eesti keeles, peagi antakse välja ka inglisekeelne tõlge.

Paberkandjal raamatuna saab kogumikku Eesti Teadusagentuuri Tartu kontorist ja 8. detsembril toimuval teadlaste foorumil «teadusEst 2016». Eesti Teadusagentuuri koduleheküljel Publikatsioonide loetelus on üleval kogumiku pdf versioon. Sealt leiab ka kogumikus toodud jooniste andmed tabelitena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles