Inimõiguste konverentsil räägitakse migratsioonist ja sõnavabadusest (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenik Kreeka-Makedoonia piiri ääres. Pilt on illustreeriv.
Põgenik Kreeka-Makedoonia piiri ääres. Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Reedel, päev enne rahvusvahelist inimõiguste päeva, toimub Inimõiguste Instituudi traditsiooniline aastakonverents, mille selleaastane alapealkiri on «Must-valged väärtused polariseeruvas maailmas» - avakõne peab konverentsi patroon president Kersti Kaljulaid.

Konverentsil tuleb esitlusele värske uussisserändajate uuring, millest selgus, et kuigi Eesti elanikud peavad sisserändega seotud küsimusi oluliseks väljakutseks, on siinsete elanike huvi sisserändajatega seotud tegevuste vastu suhteliselt madal. Vaid kuus protsenti siinsetest elanikest on mingitmoodi sisserännanuid aidanud. Samas hindavad Eestisse elama tulnud siinset inimõiguste olukorda kõrgemalt, kui kohalikud elanikud.

Lisaks Eesti elanikele ka Eestis elavate uus-sisserändajate seas läbi viidud küsitluses uuriti nende kohanemist, huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tulevikuvisioone. Uuringu esitlusele järgneb rahvusvaheliste ekspertide arutelu, kus analüüsitakse uus-sisserändajate olukorda ja kohanemisvõimalusi Eestis. Arutelus osalevad Helsingi Ülikooli dotsent Tuomas Martikainen, Alborgi Ülikooli dotsent Martin Bak Jørgensen, Rootsi Raadio korrespondent Thella Johnson ja Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru.

Konverentsi teises paneelis arutlevad Saksa poliitik ja kirjanik Thilo Sarrazin ning Prantsuse poliitik ja politoloogiaprofessor Dominique Reynié sõnavabaduse üle multikultuurses Euroopas. Immigratsioonikriis on tõstatanud probleemkohti seoses inimõigustega ja pannud paljusid kahtlema Euroopa Liidu alusväärtustes, sealjuures tõstatanud probleeme sõna- ja väljendusvabaduse ümber. Uurime, kas oleme sattunud sõna- ja väljendusvabaduse kriisi, kus levivad erisugused äärmuslikud ideoloogiad.

Päeva kolmandas osas tuleb arutlusele propaganda mõju kollektiivsetele inimõigustele. Kuidas tulla toime propagandaga, mis aitab süvendada Euroopa väärtuste kriisi? Kas uues julgeolekuolukorras jäävad sama oluliseks ka inimõigused või tuleb need kollektiivse kaitse eesmärgil ümber mõtestada? Nendele küsimustele aitavad vastuseid otsida Ukraina meediaekspert Georgi Potšeptsov, Vene sõltumatu telekanali “Dožd” reporter Jelizaveta Surnatševa, filosoof ja ajakirjanik Maksim Gorjunov ja Raadio 4 vastutav toimetaja Ivan Makarov.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles