Vabaerakonna liikmed arutasid statistikaameti esindajatega 2021. aastal toimuva rahvaloenduse korraldust ja väljendasid murelikkust otsuse üle, et täpsust tagava "ukselt-uksele" loendusest loobutakse ja minnakse täielikult üle registripõhisele loendusele, mille tulemusel ei pruugi ülevaade Eesti rahvastikust olla täpne.
Riigikogu saadiku Monika Haukanõmme sõnul tuleb rahvaloendus registripõhisele meetodile üle viia järkjärgult, teatas reedel BNS-ile fraktsiooni pressiesindaja. Eelmisel rahvaloendusel kasutati samuti kombineeritud meetodit, kus klassikalise ukselt-uksele küsitlusele lisandus uudne e-rahvaloendus, viimasega püstitas Eesti isegi maailmarekordi. Ka seekord on otstarbekas kasutada kombineeritud varianti, leidis Haukanõmm.
"Ilmselt soovitakse jõuda Euroopa Liidu (EL) väheste riikide hulka, kus rahvastikuloendus on puhtalt registripõhine, samas liiga rutakad otsused selles valdkonnad võivad tekitada vildaka pildi Eesti rahvastikust. Puudulikud andmed elanikkonna kohta takistaks vajalike poliitiliste otsuste langetamist ja eksitaks avalikkust. Kõik poliitilised jõud peavad arvestama rahvastikuprotsessiga ja pürgima konsensuse poole Eesti rahva kestmiseks vajalike otsuste osas, nagu on jõutud julgeolekukonsensuseni,“ ütles ta.
"Praegu on osa Eesti registreid puudulikud - me ei saa registritest andmeid töökoha asukoha ja ameti kohta, ebapiisav on teave elutingimuste, alalise elukoha ja haridustaseme kohta. See on tõsine probleem," lausus saadik.
Haukanõmm lisas, et rahapuudus ei tohi olla põhjendus rahvaloenduse läbiviimiseks säästurežiimis, sest ebatäpsed ja tõenäoliselt kohati ebaõigedki loendustulemused ei võimalda seejärel terve järgmise kümnendi jooksul langetada elu edendamiseks adekvaatseid otsuseid.
"Ja teisalt, meil ei ole rahvaloendust vaja selleks, et registreid korrastada, meil on vaja koguda usaldusväärset ja Eesti elu kirjeldavat statistikat," lisas ta.