Taani Haridusministeeriumi e-nõustaja Ilse Jensen on paar viimast aastat nõustanud inimesi karjääriküsimustes virtuaalseid kanaleid kasutades. Ta ütleb, et oli alguses e-nõustamise suhtes üsna skeptiline, kuid pidi peagi tunnistama, et inimeste huvi sellise teenuse vastu on väga suur.
Tutvustage veidi ennast.
Nõustajana olen ma nüüdseks töötanud ligi 18 aastat. Mul on tegelikult õpetaja taust ja esimestel aastatel olin ma poole kohaga õpetaja kui ka nõustaja. Alates aastast 2007 otsustasin minna täiskohaga nõustamisse üle ja alustasin tööd ühes 56st nõustamiskeskustest Taanis. Nende keskuste töö on suunatud põhikooli lõpetavatele noortele.
Aastal 2014 oli meie meeskonna koosolekul külaline, kes tutvustas e-nõustamist ja nõustamise digitaalseid võimalusi. Kuigi mu esimene mõte oli: «Mitte mingil juhul!», tekitas see minus siiski uudishimu ennekõike seetõttu, et ma ei saa sellest aru, aga tahaks. Sealt sai minu e-nõustamise karjäär alguse.
Niipea kui eVejleging’is (teenuse nimi taani keeles, tõlgituna e-karjäärinõustamine – toim) tuli tööpakkumine, kandideerisin ja mind võeti tööle.
Esialgu nägi graafik välja nii, et kaks korda nädalas tegin e-nõustamist ja kolm korda nädalas nõustasin keskuses nii nagu tavaliselt. Esialgu olid mu kolleegid skeptilised nõustamise tulemuslikkuses, kus sa ei kohtu inimesega näost näkku. Seda toitis ka asjaolu, et mul ei ole üldse tehnilist taipu ning vajasin väga tihti abi ka kõige lihtsamate arvutiprobleemidega.
Millisel kohal asub e-nõustamine Taani haridussüsteemis?
E-nõustamise eesmärgiks on suunata rohkem inimesi haridussüsteemi. Taani ministeerium alustas uue nõustamisteenuse pakkumisega 2011. aasta jaanuaris, kui avati nõustamisportaal www.ug.dk. E-nõustamine kasutab chat’i, e-kirja, telefoni või webinaride (digitaalsed koosolekud ja kohtumised – toim) võimalusi.
E-nõustamine sai loodud ideega toetada olemasolevat süsteemi. Teenus pakub lihtsalt ligipääsetavat informatsiooni hariduse ja tööturu võimaluste kohta. Ja lisaks pakub see võimalust otsida tuge nõustajatelt oma karjääri kujundamisel. Esialgu loodi teenus tähtajaliselt kaheks aastaks, kuid nüüd jätkame tähtajatult, sest tulemused ja tagasiside kasutajatelt on positiivne.
Meie e-nõustajate kolleegiumist on paljud osalise koormusega, kes on ühtlasi ka teiste nõustamiskeskuste palgal ja töötavad tavaliselt kodus.
Kes on eVejleging’i sihtgrupid?
E-nõustamine on suunatud kõigile alates 7.–9. klassi õpilastest, kes peavad tegema esimesed valikud, kuni täiskasvanuteni, kes tahavad jätkata poolelijäänud õpinguid või ennast täiendada. See teeb ka meie töö väga põnevaks ja pakub väljakutseid, kuna me peame haldama oma infoteadmistelt väga suurt ala.
Millised on nõuded e-nõustajale?
Kasutame üldiseid nõustamise kompetentse ehk kõik nõustajad on haritud, kogemustega karjäärinõustajad. Ainult nii on töö tulemuslik. Ühtlasi nõuab see töö ka süstematiseeritud infootsingu ja -haldamise oskusi, et neid tõhusalt edasi anda.
Nõustate chat’ides – kuidas see täpsemalt toimub?
Suhteliselt uue võimalusena kasutame chat’i. Hetkel on peaaegu pooled meie nõustamisest just chat’i vahendusel. Võib öelda, et see on üsna unikaalne nõustamise töövahend, mis töötab ainult nende puhul, kes ise otsivad nõustamist. Inimesed saavad meid otse chat’is kõnetada ja sama lihtsalt ka vestlusest lahkuda. Ühtlasi võimaldab chat’i teenus teha üsna head tagasisidestamist.
Kuidas lahendasite inimkontakti aspekti, mida seni nõustamises on väga oluliseks peetud?
Mis puudutab mõtet, kas infotehnoloogiline lähenemine on n-ö külm ja kõle, siis mina seda nii ei näe. Me kasutame oma töös kommunikatsioonimudelit 4K, kus keskendume neljale teemale: kontakt, kontraht (leping), kommunikatsioon ja kokkuvõte. See on see viis, kuidas standardiseerime oma nõustamist. Oluline on säilitada kontakt inimesega, kellega parasjagu suhtleme.
Mõnikord soovitan ma inimestele siiski silmast silma nõustamist. Seda juhul, kui mul on tekkinud kahtlus mõne sügavama probleemi osas (nt depressioon), kui tekib arusaamatus nõustamise eesmärgist või on vajadus näidata midagi füüsiliselt, kas või joonistada paberile näiteid.
Kuidas suhestub digitaalne põlvkond ja digitaalsed immigrandid ehk vanemad inimesed, kes pole arvutipõlvkonnast?
Meie sihtgrupp on lai ning nende IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – toim) oskused varieeruvad seinast seina. Meil on suur hulk vanemaid inimesi, kellel puudub IKT kogemus ning keda nimetatakse digitaalseteks immigrantideks.
Lisaks on meil digitaalne põlvkond, kellel on hoopis teised oskused. Aastaks 2020 on üks neljast tööealisest Taanis digitaalsest põlvkonnast. See tähendab, et meie teenus peab muutuma vastavalt muutunud nõudlusele.
Noored inimesed on harjunud kasutama internetti info leidmiseks. Enam ei ole küsimus selles, kas me kasutame Snapchat’i ja Youtube’i, vaid kuidas me neid kasutame. Seega võib öelda, et karjäärinõustajate roll on muutumises.
E-nõustamise loomiseks ja käima lükkamiseks on kindlasti olulisel kohal poliitiline toetus ja vajalike finantside leidmine. Väga suurt rolli mängib tehniline abi, kes aitab e-nõustamise süsteemi luua, käima lükata ja pakub tehnilist tuge. Kuid kõik on tehtav ja lisaks IKT arengutele on see suurepärane võimalus pidevalt end uuendustega kursis hoida.
Ilse Jensen käis Eestis viimati sel sügisel koolitamas SA Innove haridus-tugiteenuste spetsialiste IKT teemadel.
Kuhu liiguvad teie meelest Eesti hariduse info- ja nõustamisteenused?
Kostas Giagtzoglou, üleeuroopaliste uuringute elluviija Kreekast
Rajaleidja nii regionaalne kui ka tsentraliseeritud lähenemine aitab hoida tugiteenuste kvaliteeti ning arendada seda nõnda, et teenus kättesaadav ja vastaks klientide vajadustele. Rajaleidja portaal koos maakondlike keskustega näitavad üsna suurt potentsiaali olemaks Eestis edasiviivaks jõuks info- ja nõustamisteenuste valdkonnas.
Deirdre Hughes, rahvusvaheliselt tunnustatud nõustamisteenuste ekspert Suurbritanniast
Oluline innovaatiline lähenemine seisneb e-Eesti kontekstis, kus digitaalne fookus on ka üks strateegilistest eesmärkidest. Eesti on kindlasti õigel teel oma kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidega, pakkudes toetust kõigile, sh nii näost näkku kui Interneti vahendusel.
Jaana Kettunen & Raimo Vuorinen, rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Jyväskylä Ülikoolist
Eesti on hea näide riigist, kus ollakse väga aktiivsed ja süsteemsed koostööpartnerid Euroopa karjääriteenuste maailmas juba viimased kümme aastat. Nii Rajaleidja veebikeskkond kui ka regionaalsed keskused edendavad õiglust, võrdsust ja kaasatust ning ennetavad hariduse ja tööturu teineteisest võõrandumist ühiskonnas.
