Tallinna Televisiooni (TTV) tööd lähedalt näinud inimene rääkis, et telekanali töötajate seas oli see avalik saladus, et juht realiseeris seal oma materiaalseid huvisid. Nõukogu esimees Allan Alaküla ütleb, et nõukogul puudus igasugune info kahtlustuse saanud ettevõtte KVA Telecom kohta või selle väidetavast seotusest Toomas Lepaga.
Kolmapäeva hommikul plahvatas uudispomm, kui prokuratuur teatas, et on kinni pidanud Tallinna TV juhatuse esimehe Toomas Lepa ja esitanud talle kuriteokahtlustuse telekanali vara omastamises paarisaja tuhande euro väärtuses.
Postimees kirjutas, et Lepale esitatud kuriteokahtlustuse järgi tegi ta telekanali hittsaatest «Vaba mõtte klubi» endale varjatud rahamasina, müües saadet enda juhitud telekanalile tuttavate – abielupaari Lea ja Valter Kraavi, kellest esimene oli tema enda firma OÜ Videomeedia raamatupidaja – varifirma kaudu ja lastes tootmiskulud kanda Tallinna TV-l.
«Tegelikult oli see avalik saladus Tallinna Televisioonis: kõik teadsid või aimasid vähemalt, et Lepp tegeleb sellega, et ta oma materiaalseid huvisid seal realiseerib,» rääkis Tallinna TV toimetuse tööd aastate jooksul lähedalt näinud inimene Postimehele.
«Tegelikult oli see avalik saladus Tallinna Televisioonis: kõik teadsid või aimasid vähemalt, et Lepp tegeleb sellega, et ta oma materiaalseid huvisid seal realiseerib.»
Paraku ei olnud ükski Tallinna TV töötaja valmis minema sellest teada andma. «See, et inimesed käivad ringi rusikas taskus, lasebki sellistel kodanikel nagu Toomas Lepp toimetada oma tegusid,» rääkis anonüümsust palunud mees, kes pöördus ise prokuratuuri poole. «Mina täitsin oma kodanikukohust, kuna ma ei saanud kuriteost vaikida. Sealt see asi alguse sai, mis suure pauguga lõhki lõi.»
Toomas Lepa väidetava skeemi tegi tema kirjeldusel alatumaks just see, et Lepp kahtlustuse järgi mitte ainult ei ostnud läbi varifirma KVA Telecom produktsiooni Tallinna TV-le sisse, vaid kasutas saadete tegemiseks ka Tallinna TV vahendeid.
Telekanali töötajad tegid tööd ja tootsid saatelõike ning said palka Tallinna TV eelarvest, Lepp müüs produktsiooni varifirma kaudu Tallinna TV-le tagasi. Nii ei pidanud kahtlustuse saanud ettevõte KVA Telecom telesaadete tegemise eest pennigi maksma, ent kasseeris raha toodangu eest.
Kui Lepp 2012. aasta sügisel Tallinna Televisiooni juhatuse liikmeks tuli, hakkas ta allika sõnul telekanalis kohe oma äkilist loomu ja juhtimisstiili näitama. Esmalt tuli vallandada need, kes esitasid ebamugavaid küsimusi. Tööle võeti juhile lojaalsed inimesed.
Muu hulgas nõudis Lepp tema sõnul, et varasem tsentraliseeritud Tallinna TV raamatupidamine, kus palgaarvestus käis Tallinna linna kaudu, lõppeks ja raamatupidaja hakkaks tööle tema kõrvalkabinetis.
«Lepp tekitas endale väikese riigi riigis,» kirjeldas mees ja lisas, et Lepa süsteem toimis, sest puudus igasugune kontroll tema tegevuse üle.
Samas usub aastaid Tallinna TVga seotud olnud inimene, et Allan Alaküla pidi nõukogu esimehena olema näinud, milliselt firmalt ja mis summade eest saateid sisse osteti. «Kui Alaküla ütles intervjuus eile, et temale tuli see üllatusena, et Leppa kahtlustatakse raha kõrvaldamises, siis Alaküla valetas avalikkusele,» väitis ta.
Allika kirjeldusel oli Lepp autoritaarne ülemus. Rida kaastöötajaid sundis ta tema sõnul töötama käsunduslepinguga. «Inimesed on töötanud kolm aastat ilma puhkuseta, mis on jäme seadusandluse rikkumine ja Lepp on seda kõike teinud omavoliliselt,» nentis ta.
Samas kuriteos kahtlustatuna üleeile kinni peetud abielupaari Lea ja Valter Kraavi nimed ei ütle talle aga midagi – sellise nimega inimesed ei ole Tallinna Televisiooniga tema teada isiklikult kokku puutunud.
Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon esimees Hanno Matto ütles, et tema ei saa kinnitada, et nendeni oleks Tallinna TV töötajatelt jõudnud mustvalgeid materjale. «Need olid spekulatsioonid. Kahtlused sellest, et härra Lepp on seal jätkuvalt erahuviga sees olnud, ei ole kunagi vaibunudki,» lausus ta.
Tallinna TV nõukogu esimees Allan Alaküla ütles, et ei tema ega nõukogu olnud teadlik sellest, et ettevõte KVA Telecom võiks kuidagi olla seotud Toomas Lepaga. «Nõukogul puudus igasugune teadmine selle firma kohta üldse,» sõnas ta. Alaküla sõnul kuulus otsus, milline firma Tallinna TV-le saateid toodab, juhatuse pädevusse.
Alaküla tõdes, et kui Toomas Lepp 2012. aasta sügisel Tallinna TV juhatuse liikmeks sai, siis otsustati, et olemasolevat lepingut tema produktsioonifirmaga OÜ Videomeedia ei pikendata, vaid see jätkus lõpptähtajani. «See kehtis tingimusel, et kõik selle lepingu raames kinnitatud arved kinnitab teine juhatuse liige Mart Ummelas, aga see toimus nõukogu otsuse ja loaga,» rääkis Alaküla.
Seega oli algusest peale Alaküla sõnul olemas eeldus, et lepinguid Lepa firmaga ei pikendata. Koostöö Lepa produktsioonifirmaga kestis 2013. aasta suveni.
Seda, et Toomas Lepp ametisse astudes ka inimesi Tallinna TVs välja vahetas, kinnitas ka Alaküla. «Selle kohta, et nende vahetamiste põhjuseks oli n-ö küsimuste esitamine tema erahuvide kohta, puudub mul igasugune teave,» lausus ta.
Alaküla selgitas, et Tallinna TVs on 35 täisajaga ja töölepinguga ametikohta. «Ligikaudu sama palju töötajaid on meil veel ehk umbes pooled on muudes vormides tööl. See on tõsi jah,» kommenteeris ta ja lisas, et need inimesed teevad tööd erinevas mahus.
Postimees ei ole Toomas Leppa väidetele kommentaari saamiseks tabanud.
KVA Telecom OÜ kuulub 1961. aastal sündinud Valter Kraavile, kes on nii firma asutaja kui juhatuse liige. Ettevõte on asutatud 2006. aastal ning alates 2011. aastast on hakatud majandusaasta aruannete järgi lisaks traadita internetiside pakkumisele tegelema ka telesaadete tootmise ja vahendamisega.
Telesaadete tootmine lõi seni kiratsenud ettevõttele kohe elu sisse. Kui 2010. aastal oli KVA Telecomi käive vaid 5317 eurot, siis 2011. aastal juba 64 495 eurot, millest telesaadete tootmine andis 61 077 eurot. Veelgi edukam oli järgmine aasta, mil ettevõtte käive ulatus juba 74 770 euroni, sellest tuli tänu telesaadetele 73 160 eurot. Eelmise aasta lõpetas ettevõte 61 507-eurose käibega, millest telesaadete osa oli 61 000 eurot.
Kasum samas kasvas korralikult vaid 2013. aastal, mil see ulatus 15 673 euroni. 2014 jäi firma 10 658 euroga kahjumisse ning mullu lõpetas 1331-eurose kasumiga.
Töötajaid nende aastate jooksul pole ettevõttel äriregistri järgi olnud ja samuti pole makstud tegevjuhtkonnale tasusid.