Eestlased Istanbulis: oleme juba plahvatustega harjunud (7)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istanbulis kärgatas jalgpallistaadioni lähedal kaks plahvatust.
Istanbulis kärgatas jalgpallistaadioni lähedal kaks plahvatust. Foto: MURAD SEZER/REUTERS//Scanpix

Postimehega suhelnud Istanbulis elavate eestlaste sõnul on plahvatused muutunud niivõrd igapäevaseks nähtuseks, et kohalikud ei kipu isegi enam päevaplaane ümber tegema. Vabakutselise ajakirjaniku Hille Hanso hinnangul ei lõppe taolised rünnakud niipea. 

Türgis kärgatas eile kaks tugevat plahvatust Istanbuli kesklinnas, tõenäoliselt kurdide rünnakus sai surma 38 ja vigastada vähemalt 166 inimest. Esimene plahvatus kõmatas jalgpallimeeskonna Besiktasi staadioni juures, teine pomm lõhkes lähedalasuvas pargis.

Istanbulis elav vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso sõitis ajal, kui rünnak toimus, parajasti bussiga kodu poole. Tol hetkel oli buss umbes pooleteise kilomeetri kaugusel ja plahvatusi ta ei kuulnud. Pool tundi enne oli ta olnud sealsamas Besiktas Vodafone Arena nimelise staadioni lähistel.

«Kohe, kui koju jõudsin, panin televiisori mängima ja nägin, et Istanbulis on toimunud terrorirünnak, ja oma suureks šokiks sain teada, et just sealsamas, kust olin tulnud,» rääkis Hanso.

Tema sõnul on Türgi meedia eripära see, et terroriaktide puhul ei anta kõrgemalt meediale luba spekuleerida ja ajakirjandusel tuleb tugineda võimude infokildudele. Palju infot tuleb sellistel puhkusel alati ka sotsiaalmeediast.

Plahvatus olnud nii kõva, et seda kuuldi ka teispool Bosporuse väina. Mõned väitsid, et kuulsid tulevahetust, ent tegu võis olla ka ilutulestikuga. Vähemasti pole võimud tulevahetust seni kinnitanud.

Hanso nentis, et staadionil, mille juures pomm plahvatas, käis riikliku tähtsusega jalgpallimäng, mida tulid vaatama tuhanded inimesed. Sinna mahub kokku pea 40 000 inimest. Ka staadioni ümbruses oli meeletu rahvahulk.

Täna on plahvatuskohtade ümbruses liikumine piiratud. Poliitikud teevad sinna visiite, et mõista hukka terrorism, ja käib ka terrorismivastane demonstratsioon, millest võtavad osa rahumeelsetele lahendustele toetust avaldavad elanikud. Üldiselt on aga linnaliiklus vaiksem kui tavaliselt.

«Kuna me oleme siin juba võrdlemisi palju mastaapseid terrorirünnakuid näinud, siis sageli ongi nii, et esialgne šokk ja info ootamine asendub järgmisel päeval rahvusliku kurbuse ja leinaga,» rääkis Hanso. «See on alati nii, et päev pärast rünnakuid on suurlinnades vähem liikumist. Inimesed tõmbuvad endasse, hoiduvad rohkem pereringi ja arutlevad tuttavatega sotsiaalmeedia vahendusel juhtunu üle.»

Üldine meelsus on Hanso sõnul aga selline, et terroril ei tohi lasta hakata oma igapäevaelu mõjutama. «See ongi terrorirünnakute eesmärk - muuta inimeste käitumist, külvata hirmu ja viha. Paljud on seisukohal, et tavapärane elu peab jätkuma ja lahendus peab olema poliitiline,» sõnas ta.

Täna varem teatas Türgi asepeaminister Numan Kurtulmuş, et rünnaku eest peetakse vastutatavaks Kurdistani Töölisparteid (PKK), sest kõik märgid viitavad sellele. Ka Hanso sõnul meenutab eilne rünnak justnimelt kurdide käekirja.

Ta toonitas, et selliseid rünnakuid tuleb vaadata laiemas poliitilises ja regionaalses kontekstis. «Mul on südamest kahju neist inimestest, kes kannatada said, aga me peame nägema seda siiski kui struktuurset probleemi.»

Hanso näeb neid terroriakte kui lahendamata poliitilise küsimuse tagajärge. «See on tagajärg sellele, et läbirääkimised Kurdistani Töölisparteiga on katkenud ja paljud kurdide huve esindava partei liikmed on arreteeritud. Rünnakuid korraldatakse, et mõjutada valitsust oma seisukohti muutma,» selgitas ta. 

Lahendust tema hinnangul arvatavasti niipea ei tule, sest tundub, et aina enam natsionalismile kaldu valitsus ei paindu, ja paraku tekitavad taolised rünnakud tsiviilelanikele ja julgeolekujõududele ka lähiaastatel väga palju probleeme.

Plahvatustega ollakse harjunud

Teised piirkonnas elavad eestlased tõdesid, et plahvatused on muutunud niivõrd igapäevaseks nähtuseks, et kohalikud ei kipu isegi enam päevaplaane ümber tegema.

Istanbulis elav Reena väljus parasjagu restoranist, kui sõber saatis mureliku sõnumi ja uuris, kas kõik on kombes, sest Istanbulis toimus pommiplahvatus. Reena, kes elab sündmuspaigale lähedal, tõdes, et paraku ei ole sellised sündmused enam üllatavad. «Me oleme juba harjunud, et vahepeal kümme kuni viiskümmend inimest õhku lendab. Keegi ei paanitse selle pärast või ei muuda oma päevaplaane,» rääkis neiu.

Samuti sündmuspaigale lähedal elav Anna oli plahvatuse hetkel kodus, kuid plahvatust ta ei kuulnud. «Kuulasin kõrvaklappidega muusikat. Plahvatus oli olnud nii kõva, et see kostus isegi Istanbuli Aasia poolele,» ütles Anna. Ta tõdes, et praegust olukorda on raske kirjeldada. «Loomulikult on inimesed šokis ja kurvad,» ütles ta. «Kahjuks on selline olukord kujunenud juba «tavaliseks»».

Ka Anna tõdes, et seesuguste sündmuste pärast päevaplaane enam ümber ei tehta. «Kohta, kus toimusid plahvatused on raske eirata, paljud inimesed sõidavad tööle just selle piirkonna kaudu,» rääkis Anna.

Eestlased viga ei saanud

Välisministeeriumi puudub info selle kohta, et mõni eestlane oleks Istanbuli plahvatustes viga saanud.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles