Probleemkomisjone kritiseerinud IRL nõustus looma kaks uut komisjoni

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioonierakondade juhid võimuleppe allkirjastamisel.
Koalitsioonierakondade juhid võimuleppe allkirjastamisel. Foto: Jaanus Lensment

Eelmisesse võimuliitu kuuludes parlamendis HIV-ennetuse ja võrdõiguslikkuse probleemkomisjoni moodustamist takistanud Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on muutnud meelt ja leppinud koalitsioonipartneritega kokku kahe uue probleemkomisjoni loomises.

Kokkuleppe kohaselt moodustatakse riigikogus nii rahvastiku kui riigireformiga tegelev probleemkomisjon, milleks on tuleva aasta riigieelarves ette nähtud koguni 200 000 eurot.

«Riigikogus on plaanis moodustada probleemkomisjonid rahvastikukriisi lahendamiseks ning kohalike omavalitsuste ja riigireformi edukaks teostamiseks. Mõlemad teemad on IRLi jaoks olnud prioriteetideks juba aastaid,» põhjendas meelemuutust IRLi pressiesindaja, kelle sõnul on Eesti suurimaks probleemiks madal sündimus ja kahanev rahvaarv ning inimeste vähenemine Eestis seab kahtluse alla riigi ülejäänud tegevuste mõttekuse.

Pressiesindaja sõnul on IRL pidanud neid teemasid prioriteetseteks ja seetõttu oli partei seekord probleemkomisjonide loomisega nõus. «Riigikogul ei ole vaja igal teemal komisjone, seda me toetame ja oluline on seal tõsiselt tööd teha,» ütles ta.

Ta lisas ka, et uues valitsusliidus tuli teha kõigil koalitsioonipartneritel kompromisse. «Probleemkomisjonide moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks ning kohalike omavalitsuste ja riigireformi edukaks teostamiseks oli üks neist kompromissidest,» ütles IRLi pressiesindaja.

Veel aasta eest, kui IRLi toonased koalitsioonipartnerid soovisid luua probleemkomisjonid HIV-ennetuse ja võrdõiguslikkuse teemaga tegelemiseks, leidis IRL, et probleemkomisjonide tegevusele kulub liiga palju raha, pealegi tegelevad ühiskonnas oluliste probleemidega riigikogu alalised komisjonid, kes saavad moodustada nii töörühmi kui koostada uurimisraporteid.

Erakond teatas mullu detsembri alguses, et ei pea alaliste komisjonide ja töörühmade kõrvale mitme uue komisjoni moodustamist mõistlikuks. «Asi pole selles, et tegemist poleks meie jaoks oluliste muredega ühiskonnas, asi on meetodites,» märkis erakonna fraktsiooni esimees Priit Sibul põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas.

Ta viitas riigikogu kantselei hinnangule, mille kohaselt läheb ühe komisjoni töö aastas maksma umbes 50 000 eurot, ning toonitas, et tegu pole sugugi nii ajutiste komisjonidega, kui esialgu võib paista. «Tõenäoliselt HIV ja võrdõiguslikkuse kitsaskohti ei suudeta Eestis paari aastaga lahendada ning seetõttu kestavad need komisjonid selle koosseisu lõpuni ehk enam kui kolm aastat,» kirjutas Sibul toona.

Tema sõnul tegelevad ühiskonnas oluliste probleemidega riigikogu alalised komisjonid, kes peaksid ka HIV ja võrdõiguslikkuse probleemi võtma teravdatud tähelepanu alla ning moodustama vajadusel selleks eraldi töörühma. HIV leviku probleemiga saaks tema sõnul tegeleda sotsiaalkomisjon, võrdõiguslikkuse teemadega aga nii sotsiaal- kui ka õiguskomisjon. Lisaks on tema sõnul võimalik probleemidele lahenduste otsimiseks koostada uurimisraporteid.

Seadus lubab moodustada parlamendis probleemkomisjoni, kui läbitöötamist vajab mõni konkreetne olulise tähtsusega probleem. Komisjon moodustatakse riigikogu otsusega, kus määratakse nii komisjoni koosseis, ülesanded kui ka volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitab probleemkomisjon riigikogule oma tööst aruande.

Viimati moodustas riigikogu probleemkomisjoni 2003. aasta sügisel eesmärgiga tõhustada HIV, aidsi ja narkomaania ennetustegevust. Komisjon lõpetas oma töö 2004. aasta septembris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles