«Radar»: USA pilastaja-preestrid paljastanud tippajakirjanik räägib loo tagamaadest

Mirjam Mäekivi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michael Rezendes
Michael Rezendes Foto: «Radar» / Kanal 2

Kanal 2 teisipäevane saade «Radar» püüdis kinni Boston Globe’i uuriva ajakirjanduse toimetuse Spotlight pikaaegse liikme Michael Rezendese, kes koos kolleegidega paljastas sajandi alguses USAd ja kogu maailma šokeerinud loo, kus Bostoni piirkonna roomakatoliku kiriku preestrid kümnete aastate jooksul tuhandeid lapsi pilastasid.

Rezendes rääkis «Radaris» õõvastava loo tagamaast.

Aastal 2000 võttis Bostoni suurima ajalehe Globe’i uuriva ajakirjanduse toimetusega ühendust advokaat, kes esindas suurt hulka inimesi, kes väitsid, et neid on pilastanud üks ja sama kohalik preester John Geoghan.

«Meile teadaolevalt olevat John Geoghan algselt väärkohelnud 80 last. Asja uurima hakates kasvas see number aga 150-ni,» rääkis neljaliikmelise ajakirjanike tiimi üks liige Rezendes Radaris. «Ta oli seksuaalselt väärkohelnud lapsi 30 aasta jooksul.»

Kuid asja õõvastavaim fakt puudutas hoopis Bostoni Rooma Katoliku kiriku peapiiskopkonda, kes kõigest sellest nende aastate jooksul teadlikud olid.

«Saime teada, et kiriku peakardinal Law teadis, et isa John Geoghan oli saripilastaja, tõeline pedofiil, ja ometi varjas tema kuritegusid, lubades tal preestrina jätkata.»

Spotlight sai enda omandusse seda kõike kinnitavad materjalid. Nimelt oli kirik saatnud isa Geoghani preestritele mõeldud raviastusse, kus viimane oma teod ka üles tunnistas. Sellest hoolimata lubati tal edasi tegutseda ning uute kaebuste tekkimisel saadeti lihtsalt sama osariigi teise kirikusse tööle.

«Kaebuste tulemusena koostati palju siseringi dokumente. Oli piiskoppide vahelisi kirjavahetusi, psühhiaatrite hinnanguid jne. Kokku oli vaid isa Geoghani kohta 10 000 lehekülge materjale,» meenutas Rezendes.

6. jaanuaril 2002, pärast pooleteistaastast uurimist, mida takistas ka Bostoni sügavalt katoliku usku elanikkond, kirjutas Rezendes esimese loo isa Geoghani ja tema tegude kohta. See lükkas käima doominorea, mis kestab senini - paljud inimesed, kes seni ei julgenud oma kohutavatest kogemustest kohalike preestritega rääkida, tulid avalikkuse ette.

«Tänaseks on teada, et 6-7 aastaseid lapsi seksuaalselt väärkohelnud preestreid oli Bostoni piirkonnas üle 250. Spotlighti eeskujul avaldasid mitmed väljaanded üle maailma sarnaseid lugusid, paljastades pilastajapreestreid Rooma Katoliku kirikus,» märkis Rezendes.

Lugude sari oli nii võimas ja ühiskonda šokeeriv, et Spotlighti tiim pärjati 2003. aastal Pulitzeri kõrgeima auhinnaga.

«Spotlighti film»

Aastad pärast Pulitzeri võttis Spotlight’i meeskonnaga ühendust üks Hollywoodi filmiproduktsiooni firma, kes soovis loo pilastaja-preestrid paljastanud ajakirjanikest kinoekraanile tuua. 2015. aastal linastuski film «Spotlight», mis võitis kaks Oscarit - parima stsenaariumi ning parima filmi.

Mike Rezendes’t kehastas filmis rolli osatäitmise eest karjääri kolmanda Oscari nominatsiooni saanud Mark Ruffalo, kes ajakirjanikku mitmed päevad tööl jälgis.

«Ta õppis mind hästi tundma. Vaatasime filmi esimest stseeni koos kolleegiga ja ühel hetkel haaras ta mu käest ning ütles: «Ta sai su naerule pihta!» Ma isegi ei teadnud, et ma nii naeran,» imestas Rezendes.

Ajakirjanduses keerulised ajad

Rezendes tõdeb, et üleüldiselt on ajakirjanduses keerulised ajad. Seda peamiselt seetõttu, et keskendutakse peamiselt kiirelt ja hästimüüvatele lugudele, mis pahatihti ei pruugi üldse tõesed olla.

«Murettekitav on libauudiste arv. Muret tekitab, et inimesed arvavad, et võivad ise fakte välja õelda. Sest tõde on tõde. On kahetsusväärne, et osasid libauudiseid lekitavad ka avaliku elu tegelased. Seetõttu on oluline, et vastutustundlikud uudisteorganisatsioonid need paljastaks ja ametnikud vastutusele võtaks,» rääkis Rezendes.

«On oluline heita valgust kõikvõimalikule süsteemsele väärkohtlemisele. Usaldusväärsed uudisteorganisatsioonid, kes soovivad võimukaid inimesi nende tegude eest vastustusele võtta, on parim viis väärkohtlemise lõpetamiseks.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles