Riigikogu võttis vastu maksupaketi ja tuleva aasta riigieelarve

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Eero Vabamägi

Riigikogu võttis täna erakorralisel istungjärgul vastu uue võimuliidu palju eriarvamusi tekitanud maksupaketi ning tuleva aasta riigieelarve.

Maksumuudatuste poolt oli 55 ja vastu 37 riigikogu saadikut.

Koalitsioonifraktsioonide esindajad nentisid eelnõu lõpphääletuse eel, et muudatused sündisid kiirustades. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Kalvi Kõva sõnul oligi uuel võimuliidul seadusemuudatustega kiire, sest koalitsioonilepe sai allkirjad vähem kui kuu aega tagasi. «Kui me ei oleks kiires tempos neid muudatusi teinud, siis oleks täna olnud meile teistsugune kriitika: nad on võimul, aga ei tee mitte midagi,» ütles ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Priit Sibul nentis samuti, et maksumuudatuste menetlemisel on kujunenud välja kehv traditsioon, kus hulka muudatusi menetletakse üheskoos ja kiiresti. «Nõnda oli see möödunud suvel ja kahjuks on ka täna. Muudatuste aluseks olev koalitsioonileping sõlmiti vaid kuu aja eest, see tingib tõepoolest mõnede muudatuste menetlemise kiire tempo. Demokraatlikus riigis on parlamendis esindatud erakondadel õigus leppida kokku uue valitsuse moodustamises ning igal valitsusel peab olema seaduste piires võimalus oma poliitika elluviimiseks,» märkis ta.

Muudatustest rääkides tõi Sibul esile, et järgmise aasta riigieelarve mahust moodustavad need ligikaudu ühe protsendi ehk 0,1 miljardit eurot. Muu hulgas viiakse nendega 2018. aastast ellu maksuvaba tulu reform, millega suurendatakse madalamat ja keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu. «Maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni kuni keskmist palka teenivatel inimestel soosib seda, et tööd tegevad inimesed tuleksid toime oma palgaga ega peaks sõltuma riiklikest toetustest. See meede puudutab 86 protsenti ehk umbes 500 000 töötavat inimest,» ütles ta.

Samuti jääb muudatuste kohaselt tuleval aastal ära sotsiaalmaksumäära langetamine poole protsendipunkti võrra ning majutusasutuste käibemaksu tõus üheksalt 14 protsendile. Ära jäetakse ka diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära tõus aastal 2018.

Eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäär väheneb 300 euroni ning hoiuseintresside maksuvabastus kaob. «Ühisdeklaratsioonide suhtes jõudsime erinevaid võimalusi kaaludes lahendusele, kus säilib kulude ühise mahaarvamise võimalus. Erinevalt praegusest ei saa ühisdeklaratsiooni esitades summeerida kummagi abikaasa maksuvaba tulu, kuid uus maksuvaba tulu määr, 500 eurot kuus, ületab maksuvaba tulu maksimumtaseme, mida olnuks võimalik kasutada seni kehtinud mõlema abikaasa ühisdeklaratsiooni esitamise korra puhul,» rääkis Sibul.

Samas tõuseb lahjade alkohoolsete jookide ning aastatel 2018–2020 maagaasi aktsiisimäär. 1. juulist hakkab kehtima 300-eurone peretoetus peredele, kus kasvab vähemalt kolm last.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas teatas pärast maksumuudatuste ja riigieelarve vastuvõtmist, et nii valitsus kui riigikogu lähtuvad ühiselt kokku lepitud aluspõhimõtetest. «Meie eesmärkideks on Eesti rahvaarvu kasvatamine ja ühiskondliku heaolu ning sidususe suurendamine, Eesti väljaviimine majandusseisakust ning riikliku julgeoleku hoidmine ja tugevdamine. Neid sihte aitavad saavutada valitsuse maksumuudatused ning täna riigikogus vastu võetud 2017. aasta riigieelarve. Töötame ühtsema, tugevama ja võrdsema Eesti nimel,» ütles Ratas valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel.

Muudatused tõid kaasa ööistungi

Muudatuste teisel lugemisel korraldas opositsioon ööistungi, et juhtida nende hinnangul ebasobivatele ja kiirustades tehtud muudatustele tähelepanu. Selleks paluti läbi hääletada suur osa eelnõule esitatud 157 muudatusettepanekust ja võeti nende hääletamise eel ka 10-minutilisi vaheaegu.

Öö läbi istungit venitanud opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal teatas pärast eelnõu teise lugemise lõppu, et erakond on jätkuvalt vastu plaanile tõsta uuest aastast tööjõumakse ja gaasiaktsiisi ning kehtestada astmeline tulumaks. «Toetame tulumaksuvaba miinimumi tõusu, kuid ühisdeklaratsioonide keelustamine ei ole meile vastuvõetav, sest sellega kaotavad pered raha,» ütles ta.

Samuti kinnitas ta, et pärast seaduse vastuvõtmist pöördub erakond presidendi poole ettepanekuga jätta seadus välja kuulutamata. Presidendil on otsuse tegemiseks aega 14 päeva.

Michali sõnul oodatakse presidendilt hinnangut nii eelnõu menetlemise protsessi kui ka seadustele vastavuse kohta. «Meie hinnangul ei tohiks seadust välja kuulutada,» ütles Michal. Tema hinnangul rikutakse seaduse vastuvõtmisega nii reeglit, mille järgi peab maksumuudatuste vastu võtmise ja kehtima hakkamise vahele jääma üldjuhul kuus kuud, kui ka põhiseaduses sätestatud õigustatud ootuse printsiipi.

Muudatuste kiire menetlemine ja jõustumine on vastuseisu põhjustanud ka huvigruppides. Rahanduskomisjoni poole on seetõttu pöördunud tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda, õlle aktsiisimäära tõsmisega seoses ka õlletootjate liit, maagaasiaktsiisi tõstmise pärast gaasiliit, trüki- ja pakenditööstuse liit, AS Estonian Cell ja toiduainetööstuse liit ning raske kütteõli aktsiisimäära tõstmise tõttu United Oil OÜ ja väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon.

Lisaks neile avaldasid algse autode maksustamise plaani pärast protesti liikluskindlustuse fond, vanatehnika klubide liit ja liisingühingute liit, misjärel jäeti autode riigilõivu muudatustega seonduv rahandusministri ettepanekul eelnõust välja. Valitsus soovib selle teema juurde tagasi tulla järgmise aasta esimeses kvartalis.

Valitsuse esindajad on tunnistanud, et eelnõu ettevalmistamise protsess on olnud kiire. Samas on nad juhtinud tähelepanu, et kuigi seaduse järgi peab maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma tõesti üldjuhul vähemalt kuus kuud, ei kohaldata sätet soodustava mõjuga muudatuste korral.

«Mitmed eelnõus kavandatud meetmed on soodustava iseloomuga (muu hulgas soodustused õlle väiketootjatele ja majutusasutuste käibemaksu tõusu ärajätmine), on teemasid, mis on varasema pikema töö jätkuks ja neid on turuosalistega arutatud (gaasiliste kütuste ja raskete kütteõlide maksustamisega seonduv), samuti on valitsus kavandamas leevendavaid meetmeid (kõrge lisandväärtusega energiamahukatele tootjatele),» vahendas rahanduskomisjon eelnõu seletuskirjas rahandusministeeriumi esindaja seisukohta.

Vastu võeti ka järgmise aasta riigieelarve

Maksumuudatuste vastuvõtmine oli eelduseks, et vastu võtta järgmise aasta riigieelarve. Eelarve poolt hääletas tänasel erakorralisel istungil 55 ja selle vastu oli 40 saadikut.

Rahanduskomisjoni esimehe, keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini sõnul on eelarvele kolmandaks lugemiseks tehtud muudatuste maht kokku ligi 70 miljonit eurot, mille katteallikateks on sotsiaalmaksu langetusest loobumine, lahja alkoholi täiendav aktsiisiga maksustamine, diisliaktsiisi tõusu tühistamine, kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ja majutusteenuse käibemaksumäära tõusust loobumine, lisaks ka täiendavad Eesti Energia dividendid ja tulumaks dividendidelt 9,1 miljonit eurot.

Muu hulgas suurendatakse muudatustega õpetajate ja lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks ette nähtud summat, samuti nähakse ette lisaraha koolipidajatele õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ning täienduskoolituseks, koolilõunaks ja õppevahenditeks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile antakse muudatustega 22,4 miljonit, millest lõviosa moodustab põllumeestele ettenähtud üleminekutoetus. Samuti jagas rahanduskomisjon fraktsioonide ettepanekul regionaalseteks investeeringuteks ehk niinimetatud katuserahaks 4,1 miljonit eurot.

2017. aasta riigieelarve maht on 9,6 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad tänavusega võrreldes umbes 700 miljonit eurot.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv rahandusminister Sven Sester kirjutas eelarve vastuvõtmise järel Facebookis, et eelarve on samm majanduskasvu kiirendamise suunas. «Tööjõumaksud langevad võrreldes 2016. aastaga, sest maksuvaba tulu kasvab ning esmakordselt tehakse tulumaksu tagasimaksed 2016. aastal madalat palka saanud töötajatele,» märkis ta.

Sester tõi esile ka, et ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks jäetakse ära 2017. aasta jaanuaris jõustuma pidanud majutusasutuste käibemaksu tõus ja ettevõtetele oluliseks sisendiks oleva diislikütuse aktsiisi tõus 2018. aasta alguses.

Samuti panustatakse tema sõnul täiendavalt õpetajate palkadesse ning põllumeestele makstakse otsetoetused välja täismahus. «See tähendab praktiliselt 20 miljonit eurot lisaraha sektorile. Ja loomulikult paljulapselised pered. Valimislubadus tõsta kolmanda lapse toetust 300 euro võrra saab nüüd reaalsuseks,» lisas rahandusminister.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles