Lõppevat aastat kokkuvõtvas intervjuus tunnistab Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip oma Brüsseli kabinetis «Radarile», et pikaaegse peaministrina on tal kurb näha, kuidas uus valitsus praegu Eestis toimetab.
Andrus Ansip «Radaris»: kurb näha, kuidas uus valitsus praegu Eestis toimetab (6)
20. detsember 2016, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheksa aastat Eesti peaminister olnud Andrus Ansip vastutab nüüd Euroopa digitaalse ühisturu eest ja on Brüsselis kõrgemaid eestlasest ametnikke. Alustame juttu uuest valitsusest.
«Ega selles asjas midagi ilusat küll ei ole. On selge, et Keskerakond ei ole olnud valitsusküps ja kõikide nende skandaalide taustal teada, et Keskerakond ongi peaministripartei, ei see ei ole väga selgelt hoomatav ja arusaadav,» ütleb Ansip.
Küsimusele, kas Ansip on kohtunud ka Radariga ühes lennukis Brüsselisse saabunud Taavi Rõivasega, vastab Ansip eitavalt, kuid ütleb, et on suhelnud telefonitsi nii enne kui pärast seda, kui Rõivas teatas soovist erakonna esimehe kohalt taanduda.
Kui suure üllatusena tuli see, et Reformierakond pole enam koalitsioonis?
Põhimõtteliselt peaks üllatuseks pidama seda, et Reformierakond ON olnud 17 aastat koalitsioonis. Demokraatiale on kasulik kui mõni tugevat rahva toetust omav erakond ei jääks liiga kauaks opositsiooni, sest nii võib tekkida kibestumus nendes inimestes... Muidugi mul on kahju sellest, mis Eestis juhtus. Ma olen Reformierakonda juhtinud küllalt pikka aega ja ega mul head soovitust ei oleks olnud pakkuda, kuidas seda kõike ära hoida.
Nad vahetasid koalitsioonipartnerit ja said endale ühe ministrikoha juurde. Nende jaoks selle erakonna taust polnud üldse oluline, oluline oli see üks juurde tulev ministrikoht. Sellist pakkumist nagu tuli IRLi ja sotside poolt Keskerakonnale, Reformierakond ei oleks saanud kindlasti teha. Taavi Rõivas on korduvalt öelnud, et töötavat valitsust ta ise lõhkuma küll ei lähe. Ma arvan, et seda varianti ei kaalutud.
Kas Taavi Rõivas venitas liiga kaua?
Ega need asjad tavaliselt saavad selgeks siis, kui nad juhtuvad. Alati on võimalik, et õnnestub kuidagi suundi muuta, trende pöörata. Ja mis see alternatiiv oleks olnud, varem ära lõpetada juba ise? Aga siis on küsimus, et miks. Jätta rahvale vale mulje, justkui see oleks olnud tema initsiatiiv. See ei olnud ju tema initsiatiiv.
Päris alguses ma hoidusin meelega igasugustest kommentaaridest. Kui oled ametist loobunud, siis lase uuel inimesel tegutseda. Ja ma ei läinud ka üle õla parandama tema suuremaid vigu. Kui sa lähed ja muudkui üritad edasi juhtida, olemata enam juht, siis ühel päeval lõpeb see katastroofiga, sest sul ei ole seda informeeritust enam. Ja see uus juht ei võta kunagi täit vastutust siis, kui ta teab, et kusagil keegi valvsa pilguga - issi või emme - jälgib, et seda mõnda tähte vahele ei jätnud, kui oma lauseid kirjutasid.
Mida arvata uue valitsuse alkoholipoliitikast?
Ma keeldudesse väga ei usu. On ju olnud kuiva seaduse aegu mitmetes riikides ja eks me teame, milleni see on viinud Ameerika Ühendriikides ja ka Soomes ja kuidas naabermaa Eesti on sellest omal ajal kasu lõiganud, et Soomes on kuiv seadus olnud. Ma ei usu keeldudesse, minu meelest pole see mõistlik. Aktsiisidega... jah see on tasakaalu otsimise koht.
Mulle tundub, et sel aastal on inimesed kuidagi eriti poliitikahuvilised?
Mulle tundub, et inimesed on käega löönud ja mitmed sündmused, mis maailmas ja Eestis aset on leidnud, on kinnitus sellest, et inimesed ei hooli enam poliitilistest valikutest ja otsustest. Kui inimesed väga tõsiselt hooliksid, siis nad kaaluksid kõiki võimalikke valikuid, praegu on kuidagi käegalöömise meeleolu, et meist nagunii midagi ei sõltu. Ah, las minna!
Mida arvata Brexitist?
See ei saanud väga suur üllatus olla. Kui ikka aastakümneid räägitakse, et Euroopa Liit on liiga bürokraatlik ja liiga kallis ja siis ühel päeval küsitakse inimeste käest ja kuuldakse vastuseks sedasama, siis ei saa ju selle üle imestada.
Lahkumise protsess kindlasti päris niisama lihtne ei saa olema, et uksed kinni ja minema. Siiamaani on kõige kiirem liitumine olnud Ida-Saksamaa, aga siin oli tegu ühe riigi osaga ja need läbirääkimised kestsid kolm aastat. Kõige kiirem lahkumine siiani on olnud Gröönimaa lahkumine, ega neid ju palju pole olnudki, aga ka see võttis kolm aastat. Gröönimaa, see on ju palju jääd, 40 000 inimest ja kalad ka veel, aga Ühendkuningriik on üks Euroopa tugevamaid majandusi. Öelda, et me saame 18 kuuga Ühendkuningriigi puhul hakkama, see tundub mulle põhjendamatu optimismina. Vaevalt et me saame.