Eesti plaanib oma eesistumise ajaks Euroopa Liidu Nõukogus kaasata 18 ELi erinevates institutsioonides töötavat ametnikku ja eksperti, kellest 14 on eestlased.
Eesti võtab EL eesistumiseks appi 18 euroametnikku
20. detsember 2016, 20:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hetkel on kokkulepe laenata Euroopa Liidu institutsioonidest 18 eksperti. Enamik neist on Eesti kodanikud, kes on varasemalt töötanud kas Eesti riigiasutustes või erasektoris ja on pikemat aega töötanud Euroopa Liidu institutsioonides,» ütles Eesti eesistumiskoordinaator Brüsselis Uku Särekanno teisipäeval BNSile.
Tema sõnul tuleb Euroopa Komisjoni erinevatest peadirektoraatidest Eesti eesistumismeeskonda 13 eksperti, Euroopa Parlamendist üks, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadist kaks, Euroopa Liidu välisteenistusest üks ning ELi lennundusohutusametist üks inimene.
Rääkides neljast välismaalasest, tunnistas Särekanno, et kõigi puhul ei ole veel nende isik ja rahvus teada, kuna läbi on räägitud ainult ajutiselt tööle tulevate inimeste profiili osas.
«Näiteks oleme soovinud appi kahte arengukoostöö eksperti, kes tulevad Euroopa Komisjonist. Hetkel ei ole teada, kes need saavad olema,» ütles Särekanno. Tema sõnul ei hakka arengukesperdid juhtima töörühmasid, vaid tegelevad suuremate arengu- ja humanitaarkonvrentside ning arenguabi projektidega.
«Siis on kliimavaldkonna ekspert, kes minu teada peaks tulema Euroopa Komisjoni kliimadirektoraadist. Kliimavaldkonnas on teatavasti hästi palju rahvusvahelisi läbirääkimisi, mis toimuvad paralleelselt sellele, mis käivad Brüsselis (ELi riikide vahel),» selgitas Eesti eesistumiskoordinaator.
Lisaks tuleb Eestile appi elektroonilise side regulatsiooni ekspert, hispaanlanna, kes tuleb Euroopa Komisjoni sidevaldkonna peadirektoraadist, märkis Särekanno.
Tema sõnul alustab enamus Euroopa Liidu institutsioonidest Eesti eesistumismeeskonda tulevatest ekspertides tööd umbes kaks kuud enne eesistumist.
«See on seotud Euroopa Liidu töötajate personalireeglitega, mis lubavad sellist lähetuse pikkuseks üldjuhul maksimaalselt kaheksa kuud,» selgitas Särekanno.
Kõigi EList laenatavate ekspertide palkamine käib Euroopa Liidu kulu ja kirjadega ning see aitab Eesti maksumaksjatele meie riigieelarvest kulusid kokku hoida. «Kui räägime 18 inimesest, siis me räägime päris suurest summast, see ulatub kindlasti üle miljoni euro, mis me säästame,» lisas Särekanno.
Osa ELi institutsioonidest saabuvaid ametnikke hakkab töötama Eesti alalise esinduse majas Brüsselis, osadele valmistatakse ette töökohad Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi majas.
Särekanno sõnul hakkab osa ekspertidest juhtima ka töögruppe, mis on eesistujariigi esindajate kohustus. «Ainult need on sätitud selliselt, et ei tekiks huvide konflikti. Mimed neist hakkavad töörühmi juhtima,» kinnitas Eesti diplomaat.
«Igal juhul on meil väga hea meel, et inimesed on nõus mingi osa oma karjäärist pühendama sellele, et Eestit toetada eesistumise läbiviimisel. See on olnud ka varasemate eesistumiste juures tavapärane tegevus. Neil on olemas kontaktvõrgustik ja kompetents sellest, kuidas ELis asju ajada, kuna siinne otsustusprotsess on väga keeruline ja palju sõltub inimsuhetest,» rääkis Särekanno.
Ta rõhutas siiski, et lõplik laenatavate ekspertide arv sõltub sellest, kuidas areneb Eestile eelnev Malta eesistumine. «Näiteks, kui Malta eesistumise ajal lõpetatakse mõni fail ära, siis pole meil vaja selle teema peale eksperti võtta. Näiteks jäätmemajandus võib olla selline teema,» selgitas Särekanno.
Kokku on Eesti kavandanud oma esindusse Euroopa Liidus 115 lisatöökohta ja kümme varukohta. Praeguseks on 73 lisandunud inimest juba Brüsselis tööd alustanud ning ülejäänud alustavad uue aasta alguses.
Tallinnasse on planeeritud eesistumise ajaks juurde võtta 189 töötajat, aasta lõpu seisuga on neist juba tööd alustanud 121 inimest.
Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja järgmise aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini.