Sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti sõnul jätkub 1. jaanuarist tugikeskuste töö ning naiste tugikeskuste teenuste pakkujaid ärgitatakse läbirääkimistele ja omapoolsete ettepanekute tegemisele.
Riik lubab, et hoolimata naiste varjupaikade sulgemisest teenus ära ei kao (8)
21. detsember 2016, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme nendega pidevalt ühenduses olnud ja julgustanud neid pakkumise vastu võtma ja mõtlema selle peale, et hanketingimused on paindlikud. Kuigi nad täna ütlesid, et nad hankes ei osale, siis vähemasti eile oli viimane kord, kui nendega suheldes nad lubasid asja arutada,» märkis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse juht Olle Selliov.
Selliovi sõnul on hankesse sisse arvestatud paindlikkuse põhimõtted. «Ootame, et tugikeskused esitavad julgelt pakkumisi ka siis, kui arved ületavad meie poolsed piirid. Siis saaksime olla paindlikud,» selgitas Selliov pressikonverentsil.
Selliovi tahetakse kõiki tugiteenuse pakkujaid kohelda võrdselt. «Kui tugikeskus ei tule meie poolt pakutud rahaga toime, siis on võimalik läbi rääkida ja leida piir, kust alates suudame teenust tagada. Kahju, et teises hankes jätsid mitmed tugikeskused osalemata ja läbirääkimiste tekkimiseks jäi võimalus üldse ära,» nentis ta.
Valmisolekuks eraldatud raha
Valmisolek iga tugikeskuse kohta on 20 000 eurot. «See tagab tugikeskuse olemasolu juba ilma, et seal inimesed üldse kohal käiksid ning see on võrdne üle terve Eesti,» rääkis Selliov.
Valmisolekutasudeks läks kogu eelarvest umbes 400 000 eurot. Selliov kinnitas, et suur osa eelarvest on eraldatud puhtalt selleks, et tugikeskused üldse olemas oleksid.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse kinnitas, et kui esimeses hankevoorus on jõutud sotsiaalkindlustusameti lepinguni kuues maakonnas, siis järelikult on teenuseosutajad leidnud, et sellise rahastusega saab ka teenust pakkuda.
Asekantsleri sõnul on arvestatud ühe ametikoha kulu. «See ei tähenda seda, et meil on piltlikult öeldes 24/7 opereeriv hotell, vaid seda, et meil on igas maakonnas renditud mingisugunegi korter, kuhu abivajav inimene saab tulla ja turvaliselt elada, samal ajal, kui korraldatakse muu abi ära.»
Ei eeldata, et abivajaja ootamatult uksele koputab. «Reaalses elus eeldatakse, et abivajaja helistab ette ja annab oma tulekust teada,» ütles Kuuse. See ei saa aga tähendada seda, et ööpäevaringses valves on üks inimene. «See on juba sisemine töökorraldus, et kuidas tugikeskus raha kasutab,» ütles Kuuse.
Kuidas tagada kõik vajalikud teenused?
Rahastuse miinimumpiiri väljaarvutamisel on arvesse võetud 1000 euro ulatuses tööjõu ja tööruumi kulusid ja lisaks vajalike voodikohtade ülalpidamise kulusid. «Lisakulud varieeruvad – väikeses maakonnas on vaja vähem voodikohti, suuremas rohkem,» nentis Kuuse.
Ohvriabi seaduses on ettenähtud näiteks juriidilise nõustamise teenus, mida ei ole võimalik igal tugikeskusel pakkuda. «Õigusenõustamise teenus peab olema kvaliteetne. Eraldi juristi palkamine tugikeskusesse ei ole otstarbekas. Me peame lähenema individuaalselt,» rääkis Kuuse. Ta lisas, et paljusid teenuseid, näiteks lapsehooldusõiguste küsimuste lahendamist suudab pakkuda ka kohalik omavalitsus.
Kaheksa tugikeskust loobusid pakkumise esitamisest
Tegevuse on lubanud lõpetada Järvamaa, Jõgevamaa, Läänemaa ja Hiiumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ning Võrumaa vägivalla ohvritest naisi ja lapsi toetavad tugikeskused. Need tugikeskused otsustasid täna mitte esitada pakkumist sotsiaalkindlustusameti välja kuulutatud teisele hankele, teatas Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL).
Rait Kuuse sõnul on riigieelarvest on viimased kaks aastat eraldatud naiste tugikeskuste teenuse pakkumiseks 500 000 eurot. Tuleval aastal on selleks planeeritud 620 000 eurot ehk 120 000 eurot (mis on ühekordsete vahendite ära langemise katteks) rohkem kui varasematel aastatel.
Mullu lisandus riigieelarvelistele vahenditele ühekordne Norra kuningriigi programmi «Kodune ja sooline vägivald» toetus suuruses 187 207 eurot. Sel aastal lisandus riigieelarvelistele vahenditele ühekordne Norra kuningriigi programmi «Kodune ja sooline vägivald» toetus 54 000 eurot ning lisaks ühekordselt 150 000 eurot psühholoogiliseks ja juriidiliseks nõustamiseks.
«Peame töötama selle nimel, mis on kõige olulisem – et abi oleks kõigile kättesaadav. Seetõttu kutsun varjupaiku üles tegema sotsiaalkindlustusametiga koostööd, et leida lahendus ohvrite abistamiseks. Meie ühine eesmärk on, et ohver ei jääks vajaliku abita,» lausus Kuuse.
Naiste varjupaikade liit teatas täna hommikul, et võrreldes viimastel aastatel saadud toetusega väheneb väiksema elanike arvuga maakondades teenuste rahastus ligi poole võrra. See tähendab, et seal ei oleks liidu hinnangul rahapuudusel reaalselt võimalik pakkuda täies mahus ohvriabi seaduse ette nähtud liitteenust, mis sisaldaks nii majutust kui ka ohvritele vajalikku psühholoogilist ja juriidilist nõustamist.
Uue hanke tingimustes on sotsiaalkindlustusamet oluliselt leevendanud ka nõudeid teenuseosutajate ettevalmistusele, minnes mööda ohvriabi seaduses sätestatust, leiavad naiste varjupaikade esindajad.
«Muidugi on kahju aastatega üles ehitatud ja praeguseks hästi toimivat süsteemi lasta kokku kukkuda, kuid oleme kaalunud seda tõesti iga nurga alt ning hetkel antud tingimustes muud võimalust ei näe,» põhjendas ENVL juhatuse liige, 2008. aastast tegutseva Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja Marju Tuoppi otsust keskus sulgeda.
ENVL juhatuse esinaine Eha Reitelmann märkis, et nad ei ole nõus tegema mööndusi tugikeskuse teenuse kvaliteedis ega saa petta vägivalla ohvritest naiste ootusi saada keskusest igakülgset abi.
Reitelmann lisas, et Eesti Naiste Varjupaikade Liit on aastate jooksul välja arendanud mitmekülgse naiste tugikeskuse teenuse, mis vastab vägivalda kogenud naiste vajadustele. 2016. aastal oli selline teenus esmakordselt kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Arvestades 2017. aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade vähenemist, ei näe nad Reitelmanni sõnul võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata.
ENVL juhatuse liige Merle Albrant selgitas, et üleriigilise teenuse arendamise eesmärk Norra toetusprogrammi abil oli teenuse jätkamine meie riigi vahenditest. «Kui ohvriabi seadusesse kirjutati sisse tugikeskuse liitteenuse kättesaadavuse nõue igas maakonnas, oleks pidanud selleks vajalikud summad ka riigieelarvesse planeerima. See jäi paraku tegemata,» tõdes ta.
Lisaks nõutakse hankelepingus tugikeskustelt teenuse osutamiseks omapoolset rahastust – tugikeskused peavad ise leidma vahendid, et esimesel kuul teenust pakkuda. Aruande põhjal otsustab sotsiaalkindlustusamet järgmisel kuul, kas maksta tehtud kulutused kinni. Tegemist on aga mittetulunduslike organisatsioonidega, kes kasumit ei tooda, seega oleks liidu sõnul vaja võtta laenu. Lepingutingimused ei ole naiste varjupaikade liidu hinnangul koostatud võrdsete partnerite positsioonil.
Eesti Naiste Varjupaikade Liit märgib, et juhtis septembrikuus ohvriabi seaduse muudatuste menetlemise käigus riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu tugikeskuste teenuse osutamiseks planeeritud summade vähenemisele. Novembri lõpus pöördus ENVL samas küsimuses kõigi riigikogu fraktsioonide, samuti sotsiaalkaitseministri ja tervise- ja tööministri poole. Vastuseid seni saadud pole, riigieelarve on vastu võetud.
Euroopa naisühendus saatis riigijuhtidele pöördumise
Naistevastase vägivalla Euroopa võrgustik (WAVE) saatis Eesti liidritele pöördumise, milles juhib tähelepanu naiste tugikeskuste rahastamise probleemile ning kutsub tagama nende töö jätkumiseks piisava eelarve.
«WAVE jälgib sügavaima murega olukorda Eestis, kus 2017. aasta eelarves on kärbitud naiste varjupaikadele mõeldud summasid 100 000 euro ulatuses võrreldes tänavuse aastaga,» kirjutab ühenduse tegevdirektor oma pöördumises, mis on adresseeritud Eesti presidendile, riigikogu juhtkonnale ja valitsuse liikmetele.
WAVE-i juht märgib kirjas, et see on viinud olukorrani, kus naiste tugikeskused üheksas väiksema elanike arvuga maakonnas on sunnitud oma uksed sulgema ja varjupaigad kahes maakonnas ei saa ebapiisava finantseerimise tõttu pakkuda adekvaatset teenust.
«Iga vägivalla tõttu kannatanud naine väärib heal tasemel professionaalset tuge hoolimata sellest, kus ta elab,» rõhutas WAVE-i tegevjuht Maria Rösslhumer oma kirjas. WAVE kutsub riigijuhte tegema oma parima, et tagada riigieelarves puuduoleva raha jõudmine naiste varjupaikadele, et oleks garanteeritud nende kestlik tegevus ja hoida ära toimiva naiste turvakodude võrgustiku ja abitelefonide teenuse lagunemine.