Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vabaerakond arutab jaanuaris Krištafovitši väljaviskamist

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jevgeni Kristafovits. | FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Vabaerakonna asutajaliige Jevgeni Krištafovitš andis sotsiaalmeedias teada, et Vabaerakond hakkab tema väljaviskamist Vabaerakonnast arutama 12. jaanuaril.

«Avaldus minu väljaviskamiseks täna siiski saabus, juhatus hakkab seda arutama 12. jaanuaril,» kirjutas Krištafovitš Facebookis.

Erakonnakaaslaste pihta kriitikanooli pilduv Vabaerakonna asutajaliige Jevgeni Krištafovitš kohtus täna õhtul erakonna juhi Andres Herkeli ja tegevjuhi Märt Meesakuga, et selgitada kohvilaua taga, miks ta sotsiaalmeedias erakonda ründab.

Vabaerakonna tegevjuht Märt Meesak kinnitas, et juhatus on saanud ettepaneku arutada Krištafovitši sobivust Vabaerakonda, kuna tundub, et liikmelisus talle endale enam ei sobi.

Nii kohtusidki Meesak, Herkel ja Krištafovitš kolmekesi kohvilaua taga, et arutada viimase kriitilisi sõnavõtte sotsiaalmeedias. «Tahame otseallikast teada sellise käitumise tegelikke põhjuseid,» põhjendas Meesak.

Ta lisas, et Vabaerakonnas on endiselt kõik arvamused oodatud, kuid need saavad olla eelkõige suunatud erakonna sees toimuvateks aruteludeks, mitte meedia vahendusel endale n-ö ühepäeva sära kogumiseks.

Krištafovitš ütles Postimehele, et Herkel tõepoolest helistas talle täna ja pakkus välja, et õhtul võiks kohtuda. «Jah, rääkisime, et õhtul joome kohvi. Olekski ebaviisakas, kui suhtleksime ainult meedia kaudu.»

Viimase pooleteise aasta jooksul pole ta enda sõnul nõnda lahkeid kutseid saanud. «Issand jumal, isegi vabariigi president kutsub sagedamini kui erakond!» märkis ta.

Erakonnast lahkuda ei taha

Ehkki Meesak sõnas, et erakonna liikmelisus ilmselt Krištafovitšile enam ei sobi, tõdes viimane, et tal pole mingit kavatsust erakonnast lahkuda. «Mul on kohustus jätkata,» ütles ta, et võtab oma asutajaliikme rolli tõsiselt ja lihtsalt niisama ta uksi paugutama ja lahkuma ei hakka. «See pole normaalne käitumine poliitiku puhul.»

Ta lisas, et tahab oma erakonna eest võidelda ja lõppude lõpuks on Vabaerakond siiski demokraatlik ja vaba erakond, nagu ütleb ka selle nimi, ning kõik eriarvamused peaksid olema aktsepteeritud.

«Toimuma peaks normaalne poliitiline diskussioon,» nentis Krištafovitš, kelle hinnangul on Vabaerakonna põhiprobleem selles, et inimesi ei kaasta aruteludesse, vaid otsustatakse midagi ära ja suhtumine on, et kes nõus pole, võib lahkuda. «Erakond ei ole saunaklubi, kus kõik kinniste uste taga otsustavad. Valijatel ja üldse eesti inimestel, kes ka ei ole meie valijad, on õigus teada, mida erakonna diskussioonid endast kujutavad ja millised erinevad arvamused erakonnas on.»

Ta tõi oma viimaseid kriitilisi sõnavõtte kommenteerides välja, et nii katuserahade jagamise kui ka riigi õigusabi seaduse kohta pole näiteks temalt mingisugust arvamust küsitud, vaid teda on pandud lihtsalt fakti ette, et selline on erakonna arvamus ja nii ongi. «Mina olen eriarvamusel ja ainuke võimalus seda rõhutada, ongi neid asju avalikult kritiseerides,» toonitas ta.

Tüli pole, tähelepanuvajadus on

Meesak kinnitas, et mingit tüli Vabaerakonnas ei ole, küll on probleem just Krištafovitši ülisuures, lausa paanilises tähelepanuvajaduses. «Ta on leidnud, et meedia annab seda talle peaaegu iga kord, kui ta asub Vabaerakonda kas otseselt ründama või võtab erakonna esitatust teistsuguse positsiooni,» nentis Meesak.

Tema sõnul võiks erakonna liikmetelt eeldada, et nad osalevad erakonna seisukohtade väljatöötamisel ja annavad eriarvamustest kõigepealt märku erakonna sisse. «Jevgenil on need käitumistavad lootusetult sassi läinud,» märkis Meesak ja lisas: «Ta pole minu teada kevadisest üldkoosolekust saadik ühelgi erakonna üritusel osalenud. Selle asemel kasutab ta iga võimalust erakonna avalikuks ründamiseks, tehes seda tihti valel või poolikul infol põhinevate väidetega. Inimlikult on meil sellest väga kahju, sest me ei saa aru teda tabanud segaduse põhjustest.»

Samas on see Meesaku sõnul tekitanud erakonna liikmetes ka põhjendatud küsimusi, kui kaua saab selline olukord kesta ja mis on Krištafovitši tegelikud eesmärgid. «Üks inimene ei saa ju läbi meedia ja enda upitamisega kõneleda kui üllas erakonna eest seisja.»


Milles ikkagi asi on?

Vabaerakonna asutajaliige Jevgeni Krištafovitš teatas juba möödunud aasta suvel suhtlusvõrgustikus Facebook, et tal on partei pärast piinlik. Täpsemalt oli tal piinlik partei samasooliste abieluõiguse ja pagulaste vastuvõtmise teemalise avalduse pärast.

Möödunud nädalal ütles Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Artur Talvik sotsiaalmeedias erakonda kritiseerinud Krištafovitši väljaütlemisi kommenteerides, et mitmed erakonna liikmed on tema käitumisest tõsiselt ärritatud. Krištafovitš kritiseeris Vabaerakonna käitumist n-ö katuserahade jagamisel. Päev hiljem kirjutas ta, et Talvik nõuab seetõttu tema erakonnast väljaarvamist. Talvik ütles seepeale, et ei saa nõuda Krištafovitši väljaarvamist, kuid eeldab, et kui liikmed selles asjus juhatuse poole pöörduvad, siis juhatus seda ka vastavalt kehtivale korrale menetleb ja otsuse langetab.

Vabaerakonna juht Andres Herkel ütles möödunud nädalal, et erakonda niinimetatud katuserahade pärast kritiseerinud Krištafovitši käitumine on ebameeldiv. Siis aga ei olnud erakonna juhatusele Krištafovitši tegevuse kohta veel ühtegi avaldust laekunud.

Täna kritiseeris Krištafovitš Facebookis erakonnakaaslast Külliki Kübarseppa, kes avaldas Õhtulehes arvamust riigi õigusabi seaduse kohta ja tõi muu seas välja, et vene keelele ei tohi riigikeele staatust anda.

Postituse tekst täismahus:

Vabaerakond, selline primitiivne russofoobia teenib ainult Kremli huve! Nördimusega lugesin riigikogulase Külliki Kübarsepa arvamust, kus ta nimetab riigi õigusabi taotluse esitamise võimaldamist vene keeles "vene keelele vaikselt ja hiilivalt riigikeelega võrdse staatuse andmiseks". Tegemist on kas õiguskomisjoni liikme totaalse ebapädevusega või katsega teadlikult eksitada avalikkust eesmärgiga külvata rahvustevahelist vaenu ja viha. Juba kehtiv Riigi õigusabi seadus võimaldab esitada neid taotlusi ka inglise keeles, uues redaktsioonis vaid täpsustatakse, et taotlust saab esitada ka muus Eestis enamlevinud keeles ning tõlkimise korraldab menetleja. Et oleks arusaadav, millest jutt käib: riigi õigusabi taotlusi esitavad inimesed, kellel ei ole raha advokaadi palkamiseks. See on üks väike paber, mida täidavad isikud kelle toimetulek on alla miinimumpalka. Ja seda paberit võib täna täita eesti ja inglise keeles. Nüüd ka vene, soome, ukraina või näiteks läti keeles. Kohtumenetluse keel on seejuures rangelt üksnes eesti keel! Väita vastupidist on Riigikogu liikme poolt alatu ja silmakirjalik, ükski kaine peaga saadik seda endale ei lubaks. Ei saa jätta seejuures mainimata, et nii primitiivne ja räpane russofoobia on ohtlik riigi julgeolekule, sest põhjuseta solvab venekeelseid elanikke ja provotseerib täiesti mittevajalikke konflikte eestlaste ja venelaste vahel. Meie Vabaerakonna eesmärk oli algusest peale vastupidine: ühendada ühiskonda ning seista kindlalt selle eest, et Eesti oleks turvaline kodu kõigile siin elavatele inimestele, sõltumata nende päritolust või emakeelest.

Tagasi üles