Mihklipäev tapamajas (7)

Andres Reimer
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teet Soorm
Teet Soorm Foto: Andrus Peegel

Eesti üheks lugupeetumaks direktoriks peetud Teet Soormil kulus 16 aastat, et ehitada Soome omanikele üles kolmes Balti riigis tegutsev tõhus ja tuntuimate kaubamärkidega lihatööstuste võrgustik.

Rakvere lihakombinaat, Tallegg, Rigas Miesnieks, Jelgava lihakombinaat, Klaipedos Maistas – need nimed tähistavad tõenäoliselt parimat osa HKScani grupist.

Novembri esimesel päeval HKScani tegevjuhi kohale tõusnud Jari Latvanenil kulus vaid paar nädalat, et Soormile ja veel neljale kontserni Baltikumi haru juhtivtöötajale sulg sappa panna.

Uus luud teatas, et soovib saada kinnitust, et HKScani on Balti riikides juhitud hea tava ja kontserni tegevusjuhiste järgi.

Soormi meeskond vabastati kuni selguse saamiseni ja neile edastati sõnum, mille võib kokku võtta Talleggi turunduslausega: «Kuni pidusöök valmib, ehid sina kuuske.»

Avalikkus ootas hinge kinni pidades uurimise tulemusi. Lõpuks ometi võtsid soomlased üles teema, millest Eesti meedia kirjutas juba viimased kuus aastat. Kas tõesti saame lõpuks lugeda, kuidas üks eesti rehepapp pumpas soome omaniku vara oma taskusse?

Isa Ain ja poeg Teet olid 2001. aastal, pärast Teet Soormi tõusmist Ekseko juhiks, asutanud ettevõtte Tarva Konsultatsioonid. Sellele firmale kuulub märkimisväärne osalus peaaegu pooles Eksekot teenindavates seafarmides. Sealiha saamiseks on Ekseko sõlminud pikaajalised lepingud sigalatega, mis saavad Eksekost põrsad, nuumavad need sigadeks ja müüvad siis Rakvere Lihakombinaadile.

Väide, et kontserni juhid ja omanikud ei teadnud varem sellest äriskeemist ja seda varjati kuidagi uue juhi eest, kõlab pehmelt öeldes ebausutavalt.

Soormi enda selgitusel polnud tal valikut, kui ta tahtis täita soomlastele kuuluva tapamaja sigadega. Põllumajandusreform oli äsja tõmmanud kriipsu peale kolhoosikorrale, sigu ei olnud piisavalt ning endised kolhoosiesimehed väidetavalt ei soovinud uutes äriskeemides kaasa lüüa. Soomlaste ori – selle sõnapaariga võttis nii mõnigi seakasvataja Soormi töö olemuse kokku.

Lõpuks teataski Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi omanik sellel nädalal, et vahetab Eesti ettevõtete juhtkonna välja, süüdistades neid ebaeetilises äris. Aga kuhu jäid verised faktid rahvusvahelise börsifirma petmisest, avaldus politseile, käerauad, arestimaja ja elukohast lahkumise keeld? Mitte midagi sellist, sest ettevõtete käekäigule ja toodete kvaliteedile pole omanikel mitte midagi ette heita.

«Me ei ole ühtegi lepingut peatanud ja soovime äriga jätkata nii normaalselt kui võimalik,» ütles Latvanen Swissotelis selgust toovate paljastusteta lõppenud pressikonverentsil.

Kontsern lausa kisendab, et peamine eesmärk on kasvada nii Balti riikides kui ka mujal, mistõttu ei olda kindlasti huvitatud ühegi lepingu ülesütlemisest. «Ent veel kord: lepingute lõpetamisest ei ole me huvitatud. Seda enam, et praeguseks on ettevõttest kõrvaldatud tehingutega seotud osapooled. Seetõttu ei näe ma põhjust, miks miski peaks kardinaalselt muutuma,» vastas Soormi asemel kontserni Balti äride juhiks määratud Anne Mere intervjuus Sakalale.

HKScanis on seega kõik endiselt hästi – sama hästi kui mullugi. Jääb ainult mõtiskleda, miks oli vaja suure ja häbistava pauguga välja vahetada inimesed, kes panid edule aluse.

Kontserni enda selgitused jäävad igatahes liiga napiks ja mõjuvad otsituna. Võib-olla vabastati väärikad ametikohad sel moel Latvaneni kamraadidele, sest igal juhil on õigus oma meeskonda liikmeid valida? Pole päris selge, kui pikaks plaanitakse Rakvere lihakombinaati varemgi juhtinud Anne Mere karjääri uues ametis.

Aeg näitab, kas Latvaneni Eestis korraldatud puhastustöö oli ühe suure mehe väike näpuharjutus või hoopis ühe väikese mehe suurim etteaste.

Kuna aga Soormide pere ärisidemed HKScaniga püsivad endiselt tugevad, võib sellest oodata vaid uut edasiviivat sünergiat.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles