Ministeerium: kooliprobleeme aitab ennetada väljalangevuse vähendamine
1. märts 2011, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on õpilaste probleemse käitumise ennetamise juures üheks kõige olulisemaks abinõuks koolist väljalangevuse vähendamine.
«Kui lapsed käivad koolis, on nad täiskasvanute pilgu all ja probleemide ilmnemisel saab midagi ette võtta. Tähtis on ka põhihariduse omandamine, sest pooliku haridusega noorel ahenevad edasiõppimisvõimalused. Kõige olulisem roll lapse kasvatamisel on aga loomulikult vanematel, sest kool ei saa võtta kodu rolli,» vahendas ministeerium.
Koolist väljalangemine on ministeeriumi teatel viimastel aastatel jõudsalt vähenenud - kui 2005/2006. õppeaastal langes põhikoolist välja üle 900 lapse ehk 0,7 protsenti õpilastest, siis eelmisel õppeaastal oli väljalangevus põhikoolist 235 last ehk 0,2 protsenti.
Minister Tõnis Lukase sõnul pööratakse koolides üha enam tähelepanu probleemsetele lastele ning nende jaoks on rakendatud erinevaid tugimeetmeid, olgu nendeks siis individuaalsed õppekavad, õpilaskodud, õpiabirühmad või -klassid. Lukase sõnul on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega muudetud erinevad tugisüsteemid õpilastele kättesaadavamaks ja laiendatud õpivõimalusi.
«Koolidel tuleb vajadusel võimaldada õpilasele nii psühholoogilist, eripedagoogilist kui ka sotsiaalpedagoogilist nõustamist ja abi. Oluliselt on laiendatud hariduslike erivajadustega õpilastele ettenähtud klasside liike, vähendatud õpilaste piirmäärasid nendes klassides jms. Kutsekoolides on lubatud koolitada ka neid, kel põhikool lõpetamata. Peaasi, et noor tänavale ei jääks,» märkis Lukas.
Haridus- ja teadusministeerium on tema sõnul aastaid taotlenud nii vanemate kui omavalitsuse ja kooli vastutuse tõstmist laste kooliskäimisel.
Uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on Lukase sõnul hulgaliselt ennetava iseloomuga sätteid: näiteks õpilaste haridusliku erivajaduse varajane märkamine ja kohene sekkumine on muudetud koolidele kohustuslikuks. Lapse koolist puudumise korral on väga täpselt sätestatud teavitamise kord ja lapsevanema, kooli ning kohaliku omavalitsuse kohustused. Isegi siis, kui laps puudub koolist ühe päeva, ei tohi see ministri sõnul jääda koolil märkamata.
Koolil on ka võimalik moodustada käitumisprobleemidega õpilastele eraldi klasse. Kui õpilane on pidev koolikohustuse eiraja ja on oht, et põhikool võib jääda lõpetamata, on võimalik õpilane suunata alaealiste komisjoni otsusega või nõustamiskomisjoni soovitusega kasvatusraskustega õpilaste klassi, kus on oluline osa kutseõppel, mis võimaldab põhikooli lõpetamise järgselt jätkata õpinguid kutseõppeasutuses.
2008. aastal käivitunud õppenõustamissüsteemi arendamise programmi raames on välja arendatud piirkondlikud õppenõustamiskeskused, kus pakutakse eripedagoogilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamisteenust.
2010. aastal käsitlesid nõustamiskeskused ministeeriumi andmeil 10 547 erinevat juhtumit ja nõu andsid 16 176 korral.
Edaspidi on ministeeriumi teatel kavas panustada senisest enam õpetajakoolitusse ning last toetavate tugiteenuste kättesaadavuse tagamisse.