President Kersti Kaljulaid kuulutas täna välja esmaspäeval riigikogus vastu võetud uue koalitsiooni maksupaketi, mille tagasisaatmist taotlesid nii Reformierakond kui mitmed huvigrupid, samas nimetas ta seaduse vastuvõtmise asjaolusid kahetsusväärseks ja pöördus muudatuste põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks õiguskantsleri poole.
Kaljulaidile tegid seaduse välja kuulutamata jätmiseks ettepaneku nii opositsiooniline Reformierakond kui ka Eesti tööstuse esindusorganisatsioonid, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kelle hinnangul on kiiruga ette valmistatud muudatused õiguspärase ootuse põhimõttega vastuolus.
Kaljulaid märkis seaduse väljakuulutamisel tehtud avalduses, et kuulutas seaduse välja vaatamata vastuvõtmise asjaoludele, millega ta ei saa kuidagi rahul olla. Tema sõnul esitas rahandusminister eelnõu teise lugemise eel riigikogu rahanduskomisjonile ulatuslikud ja põhimõttelised muudatused, mille puhul oli tegemist sisuliselt uute ettepanekutega ja mis polnud algse eelnõuga seotud. Seega eirati riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nõudeid ning kitsendati kahetsusväärselt iseenda liikmete õigusi menetluses osaleda, märkis ta.
Presidendi sõnul on riigikogu liikmed võtnud endale ka kohustuse järgida hea õigusloome tavasid. Samas liideti eelnõusse pärast esimest lugemist uued paragrahvid, mis muutsid selle kobareelnõuks. «Selles kobaras on söödavaid marju, kuid võimalik, et ka kõlbmatuid. Kobarseaduste vastuvõtmine ja oluliste eelnõu täienduste sisse viimine muudatusettepanekutena on hea õigusloome tavaga vastuolus,» ütles ta.
Kaljulaidi sõnul on riigikohus varem konstateerinud, et õigus ei tohi olla sõnamurdlik. Tema sõnul on küsitav, kas valitsuse vahetumine saab olla piisavaks põhjenduseks, et jätta arvestamata maksekorralduse seaduses sätestatud põhimõtet, et negatiivse mõjuga maksumuudatuste vastuvõtmise ning selle jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.
«Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses on kohti, mille puhul tuleks kontrollida nende vastavust põhiseadusele. Samas, üksikuid paragrahve vaidlustada ei ole presidendil võimalik ning ma ei saa välja kuulutada vaid ühte osa seadusest. Olen seisukohal, et jättes selle seaduse välja kuulutamata, sekkuksin ma fiskaalpoliitikasse määral, milleks põhiseadus mulle õigust ei anna. Seaduse väljakuulutamisega ei anna ma hinnangut selle poliitika sisule,» teatas president.
Tema sõnul oleks muudatuste välja kuulutamata jätmise otseseks tulemuseks järgmise aasta riigieelarve seaduse vastuolu riigieelarve seadusega, mille kohaselt peab eelarve olema struktuurses tasakaalus. «Seega peaksin välja kuulutamata jätma ka nimetatud seaduse ning Eesti alustaks uut aastat ilma riigieelarveta,» nentis ta.
Kaljulaid lisas, et nendel põhjustel pöördus ta täna ka õiguskantsleri poole palvega analüüsida vajadusel maksumuudatuste üksikuid aspekte, mis võivad seada küsimuse alla seaduse vastavuse põhiseaduse ja teiste seadustega. Erinevalt presidendist on õiguskantsleril tema sõnul võimalik vaidlustada seaduse üksikuid norme ning menetlusega seotud küsimusi.
«Oleme õiguskantsleriga ühel meelel, et selline protseduur – president kuulutab seaduse välja, õiguskantsler rakendab talle seadusest tulenevalt antud võimalusi põhiseadusega vastavuse kontrolliks – on mõistlik ja alalhoidlik lahendus. Sellegipoolest on tekkinud olukord kahetsusväärne,» ütles ta.
Riigikogu võttis eelmisel nädalal ööistungi kaasa toonud maksupaketi vastu sel esmaspäeval korraldatud erakorralisel istungjärgul 55 häälega, muudatuste vastu oli 37 opositsioonisaadikut. Koalitsioonifraktsioonide esindajad nentisid enne eelnõu lõpphääletust, et muudatused sündisid kiirustades, kuid ütlesid, et kiirustamise tingis vähem kui kuu aega tagasi toimunud valitsuse vahetus ja soov alustada oma poliitika elluviimist juba tulevast aastast.
Lisaks maksumuudatustele võttis parlament esmaspäeval vastu järgmise aasta riigieelarve, mille maht on 9,6 miljardit eurot. Ka selle seaduse kuulutas president täna allkirjastatud otsusega välja.