Ehkki igasugune haldusreformi loogika ütleb, et Hiiumaale peaks tekkima (ja ilmselt ka tekibki) üks suur omavalitsus, ei taha kaks valda ühinemisest kuuldagi.
Läheb sundliitmiseks? Hiidlased ei leia ühinemiseks kuidagi ühist keelt
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
25. detsember 2016, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel nädal tagasi oli Hiiumaal kokku neli valda – Hiiu vald (juba varem ühinenud Kõrgessaare vald ja Kärdla linn), Käina vald, Pühalepa vald ja Emmaste vald.
20. detsembril sai allkirja Hiiu valla ja Käina valla ühinemisleping ja loodavas Hiiumaa vallas on nüüd elanikke kokku 6700. Sellega sai ületatud haldusreformis ette nähtud maagilise 5000 piir.
Ülejäänud kaks valda ei saa 5000 elanikku mitte mingi nipiga täis, Emmaste vallas on elanikke 1235 ja Pühalepa vallas 1582. Seega ei saa nad reformis ellu jääda ei üksi ega koos.
See omakorda tähendab, et tekkida saab vaid ühtne Hiiumaa vald ja kui kaks allesjäänud valda 1. jaanuariks vabatahtlikult jah-sõna ei ütle, pole ilmselt muud varianti kui sundliitmine. Kusjuures, nii Emmaste kui Pühalepa olid nende 26 omavalitsuse seas, kes riigikohtusse pöördus.
Ühinemislaua taha ei tule
Hiiu vallavolikogu esimees Jüri Ojasoo (Reformierakond) tõdes, et nemad on omalt poolt korduvalt initsiatiivi välja näidanud, et Emmaste ja Pühalepa kampa võtta. See on aga jäänud tulemuseta ja kui veel nädala algul arutati, kas viimane katse teha, siis otsustati siiski, et sel poleks mingisugust mõtet.
«Meie loomulikult ootame [et ka Pühalepa ja Emmaste tahaksid ühineda – H.M.]. Me oleme alati selleks valmis olnud, et ka nemad ühinemislaua taha tuleksid. Aga tundub, et neil on mingi oma arvamus asjadest,» rääkis Ojasoo Postimehele.
Mis siin salata, kõige pragmaatilisem põhjus kiireks ühinemiseks on raha. Kui äsja sõlmitud Hiiu ja Käina valdade ühinemine toob kassasse veidi üle 700 000 euro, siis kahe seni jonninud valla lisandumine kergitaks toetussumma 1,1 miljoni euroni. Pealegi, kui üheks omavalitsuseks ühineb kogu maakond, maksab riik pingutuse eest 500 000 eurot.
«Aga neid (Pühalepat ja Emmastet – H.M) raha ei huvita. Mõistuse järgi võttes, kui raha pakutakse ja maakonnas on vaja üht-teist ära teha, siis oleks mõistlik see raha vastu võtta,» leidis Ojasoo.
Ministri sõnadest sõltub
Järgmise nädala algul, 27. detsembril teeb Hiiumaale visiidi ka riigihalduse minister Mihhail Korb. Visiidi ajastus näib justkui viimane katse teha hiidaste seas kihutustööd.
Pühalepa vallavolikogu esimehe Toomas Remmelkoore sõnul on ministri tulek igal juhul positiivne samm. See aga ei tähenda, et volikogu esimehe arvates haldusreform iseenesest hea mõte oleks. «Sundliitmine on täiesti vägivaldne ja demokraatia põhimõtete vastu!» sõnas ta.
Kuna vallad riigikohtust aga õigust ei saanud, ei ole tema sõnul muud teha, kui maha istuda, asjad läbi mõelda ja valida halbade variantide seast parim. Head varianti Remmelkoore arvates enam pole.
Emmaste vallavolikogu esimees Ülo Kikas ütles Postimehele, et vald kujundab seisukoha pärast Korbiga kohtumist. Ennekõike on plaanis ministrilt uurida, millised võimalused oleks alla 1300 elanikuga omavalitsusel iseseisva vallana jätkamiseks.
Paraku aga on minister Korb Hiiu maavanemale Riho Rahuojale juba öelnud, et tal ei ole plaanis saare valdadele erandeid teha.
Küll aga räägib Kikase sõnul iseseisva vallana jätkamise kasuks asjaolu, et vald on seni väga hästi toime tulnud ning tema hinnangul puuduks Hiiumaa ühises volikogus selline taskaal, mis toetaks ka Lõuna-Hiiumaa arenguhuve.
Ka Pühalepa ei taha enne ministriga kohtumist ühtki otsust vastu võtta. Kui Kikas pigem välistab ühinemise enne 1. jaanuarit, siis Pühalepa vallavolikogu esimees on pisut leebem. «Me kaalume seda võimalust,» ütles Remmelkoor.
Ehk siis, suuresti saabki kaalukausiks see, kui mõjusaks kujuneb riigihalduse ministri Mihhail Korbi kihutuskõne Hiiumaa omavalitsusjuhtidele teisipäeval. Kui see ei mõju, võivad küll kaks valda võidukalt demonstreerida oma püüdlusi iseseisvaks jääda, kuid tõenäoliselt liidetakse nad sellest hoolimata.
Miks otsustas Emmaste Hiiumaa ühtse vallaga mitte ühineda?
Vallavolikogu esimees Ülo Kikas põhjendas novembrikuises vallalehes: «Emmaste Vallavolikogu hindab, et lähtudes eelkõige rahvastiku ülekaalukalt suuremast kontsentratsioonist Hiiumaa põhjaosas ja ligilähedaselt 50-kilomeetrisest distantsist saare lõuna- ja põhjaosa vahel on Hiiumaal arengute tasakaalustamiseks ning kohaliku elu parimal viisil korraldamiseks ja juhtimiseks vajalikud vähemalt kaks võimekat ja elujõulist omavalitsust.
Hiiumaa lõunaosas, Emmaste valla piirides, säilivad seeläbi paremad pikaajalised eeldused elukohalähedaste teenuste, töökohtade püsimiseks ja püsielanike igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
Iseseisev vald on võib-olla tõesti «tülikas». Emmaste ja Pühalepa vallad otsustasid mitte ühineda Hiiumaa tasakaalustamata arengustrateegiaga 2014-2020, Emmaste vald pidas oluliseks vaidlustada nii Hiiumaa maismaa kui merealade tuuleparkide planeeringud kohtus, et seista Hiiumaa elukeskkonna kaitsel. Emmaste, Käina ja Pühalepa vallad on koos üle paarikümne Eestimaa vallaga Riigikohtult taotlemas Haldusreformi seaduse vastavusse viimist Eesti Vabariigi põhiseadusega (riigikohus tegi asjas otsuse sel nädalal ja ei andnud valdadele vaidluses õigust – H.M)
Usun, et meie rahval jätkub südikust ja tarkust hoida meid kaitsvat kilpi – kohalikku omavalitsust, kuni Emmaste vald on kohalikele inimestele vajalik ja võimalik.» (Allikas: Emmaste Vallaleht, november 2016)