Hävitajate müra üle kurtnud talunik jäi hüvitiseta (2)

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa hävitaja Ämari lennubaasis.
Saksa hävitaja Ämari lennubaasis. Foto: Jaanus Lensment

Hiljuti pöördus üks noortalunik kaitseväe poole küllalt kummalise probleemiga – osa tema lehmadest jäi ahtraks, ja tema arvates hävitajate tekitatud müra tõttu.

Postimees kirjutas novembri lõpus, kuidas üks Keila lähistel tegutsev noorettevõtja, OÜ Talunik juhataja Armas Rüütel pidi seisma silmitsi tõsise murega – möödunud aasta algul jäi tema lihaveistel saamata ligi kolmandik loodetud vasikatest. See omakorda tähendas, et saamata jäi 9000 eurot müügitulu.

Kui ta asja rohkem uurima hakkas ja ka veterinaari appi palus, jõudis ta järeldusele, et tõenäoliselt on lehmadel stress. Põhjuseks see, et kohe karjamaa lähistel asub Ämari lennubaas ja teatavasti teevad sealsamas maanduvad ja õhku tõusvad hävitajad kõrvulukustavat müra.

Talunik uuris seepeale kaitseväelt, kas neil oleks võimalik saamata jäänud 9000 eurot hüvitada. Kaitsevägi võttis muret kuulda ja asus asja uurima.

«Tuvastasime, et avaldaja loomakasvatuseks kasutatud kinnistud asuvad osaliselt lennuvälja kaitsevööndis, kuhu on keelatud rajada kala-, linnu- ja loomakasvatusfarmi,» selgitas kaitseväe pressijaoskonna nooremleitnant Simmo Saar Postimehele.

Kirjalikus vastuses Rüütlile kaitsevägi küll päris nii konkreetne ei olnud. Õhuväe planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakonna ülem Urmet Tomp vastas Rüütli taotlusele, et kinnistud «võivad osaliselt asuda lennundusseaduse kaitsevööndis või sellele ohtlikult lähedal».

See vastus pani Rüütli kulmu kergitama. «Major kirjutab, et Pärna ja Vainu kinnistud võivad asuda osaliselt kaitsevööndis. Võivad asuda? Neil on kõik kaardid olemas ja nad kirjutavad, et võivad asuda? Kas nad siis ise ka ei tea, kust see kaitsevöönd jookseb?» oli ta imestunud.

Kaitsevägi lisas ka, et lennurada on Ämaris olnud 1940. aastatest ja nemad võtsid selle üle üheksakümnendatel ning taasiseseisvunud Eestis algas suuremahuline lennutegevus peale lennuraja renoveerimist 2010. aastal.

«Seega pidi loomakasvataja 2014. aastal olema teadlik nii Ämari lennubaasi tegutsemisest loodava karjamaa läheduses kui sellest, et tema kasutatavad kinnistud kuuluvad osaliselt lennukaitsevööndisse,» selgitas kaitseväe pressiesindaja.

Kaitsevägi juhtis ka tähelepanu, et senised lennundusmüra mõõtmised ei ole müra kahjulikku mõju tuvastanud. Saar märkis, et hävituslendurid järgivad lennuülesande täitmisel lennureegleid, mis põhinevad eelneval ohutusanalüüsil ja välistavad seega ka õigusvastase müra. Kuna müra kahjulikku mõju ei ole tuvastatud, ei ole kaitseministeerium ka selle alusel hüvitisi maksnud.

Viimaks soovitas kaitsevägi Rüütlil loomakasvatusteadlastega konsulteerides määratleda perioodid, millal on soovitav veised tiinestumise õnnestumiseks probleemsetelt kinnistutelt mujale viia.

Rüütel nentis, et õnneks on tema loomad tänaseks sellega harjunud. See võttis küll oma aja, kuid koos talitaja abiga sai loomad maha rahustatud.

«Kevadel ei olnud neil uues kohas enam paanikat. Nad teadsid, et müra tuleb ja müra läheb ja et see ei tee neile liiga. Probleem oli vaid esimesel aastal, kus loomad viidi uude koplisse, ehk uus koht ja keskkond ning siis tuli ka uus asi - tohutu müra. Nad ei saanud sellest aru ja seega ütles alateadvus põgene ning loomad olid suures stressis,» rääkis loomakasvataja.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles