Minister käis hiidlastele ühinemise plusse reklaamimas, paraku tulutult (5)

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihhail Korb.
Mihhail Korb. Foto: Sander Ilvest

Riigihalduse minister Mihhail Korb käis täna Hiiumaa omavalitsusjuhtidega kohtumas, et seni valdade liitumisele vastu seisnud vallajuhte täiskäigul sõitvale ühinemisrongile kutsuda. Kaks Hiiumaa valda aga ei kavatsegi rongile hüpata.

Hiiumaa ringkäik oligi värskele riigihalduse ministrile sel aastal viimane. Rohkem lihtsalt enam ei jõudvat ja ega suurt midagi enam muuta ka ei jõuaks. Küll aga plaanib Korb juba uuel aastal uue hooga hakata nn probleemseid valdu jälle ühinema ärgitama.

Jaanuarikuu saabki olema kokkuvõtete tegemise aeg – millised omavalitsused on ühinemissoovi avaldanud ja kes veel vastu punnivad. Seejärel koguneb juba hiljemalt 15. veebruaril valitsus, et omavalitsustele ühinemiseks lõplik ettepanek teha.

Emmaste ja Pühalepa ei tagane

Ettepanek mõne naaberomavalitsusega ühinemiseks tehakse ka kõigile neile, kes on seni kinnitanud, et nemad ühineda ei kavatse. Seda kinnitasid täna Hiiumaal ministrile ka Pühalepa ja Emmaste valla esindajad.

«Sain neilt selge sõnumi, kuidas nad tulevikku näevad,» ütles minister Korb (KE) pärast kohtumist Postimehele. «Hiiu ja Käina vald on tänaseks kokku leppinud ja soovivad ühineda. Emmaste ja Pühalepa soovivad igaüks jääda eraldi ja nad hakkavad oma õigusi ka kaitsma.»

Minister tunnistas, et lootis kahe valla arvamust ühinemise osas muuta, kuid see ei paistnud tal õnnestuvat. Õiguste kaitsmine tähendab aga seda, et kahel vallal on võimalus teha valitsusele ettepanek mitteühinemiseks. Selline võimalus on kõigil omavalitsustel.

Vallad saavad vastu vaielda

Ehk siis, valitsus teeb veebruari esimeses pooles omavalitsustele ühinemisettepaneku ja seejärel on kuni 15. maini aega hakata ühinemist ette valmistama. Kes ei soovi, saab sama aja ehk kolme kuu jooksul esitada vaide. Seejärel otsustab valitsus uuesti.

Kui vaadata näiteks Emmastet-Pühalepat, siis mõlemas vallas on elanikke alla 2000. Ka minister Korb tõdeb, et tegelikult on mõlemad vallad võimekad ja saavad endaga hakkama. Kas neil on siis arvestatavad šansid iseseisvalt jätkamiseks?

«5000 (elanike miinimum ühes omavalitsuses – toim.) on ikka seadusesse sisse kirjutatud ja sellest tuleb lähtuda. Kui vaadata kogu kaarti, siis 1500 elanikuga vald muutub pigem erandiks kui reegliks,» rääkis Korb.

Aga selline võimalus erandina jätkata siiski on? «Noo… valitsusel on õigus igasuguste erandite tegemiseks. Me kindlasti arutame seda valitsuskabinetis, kuid ma ei saa valitsuse eest praegu öelda, mille alusel ja kuidas otsustatakse. Ma ei tea praegu ka seda, kas vallad üldse vaidlustavad või mitte.»

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles