Ekspolitseinik Veiko Kulla tapmiskatses süüdi mõistetud mees tahab ennetähtaegselt vabadusse

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keemia ja Endla tänava ristmik, kus 2002. aasta juunis tulistati Veiko Kullat.
Keemia ja Endla tänava ristmik, kus 2002. aasta juunis tulistati Veiko Kullat. Foto: Liis Treimann

Turvaspetsialisti ja ekspolitseikomissari Veiko Kulla tapmiskatses süüdi mõistetud mees taotleb kohtult enda ennetähtaegset vabastamist.

Viru maakohtu Rakvere kohtumajas toimus täna istung, millel oli arutlusel Sergei Mahhovi ennetähtaegselt vanglast vabastamine, kohus langetab otsuse 3. jaanuaril, ütles kohtute pressiesindaja Kristina Ots Postimehele.

Kohus mõistis Sergei Mahhovi 2011. aastal Veiko Kulla tapmiskatse eest 11 aastaks vangi. Harju maakohus mõistis Mahhovi 2011. aasta veebruaris tapmiskatses õigeks, leides, et tema süü ei ole tõendatud. Tallinna ringkonnakohus leidis sama aasta mais teisiti ja mõistis ta tapmiskatses süüdi. Riigikohus ei võtnud Mahhovi kassatsioonkaebust sama aasta septembris menetlusse ja mehe süüdimõistmine jõustus lõplikult.

Kuigi politsei seostas Mahhovit 2002. aasta juunis toimunud Kulla tulistamisega juba aastaid tagasi, ei saanud tema üle kohtuprotsessi alustada, kuna mees kandis 2003. aastast juveelipoodide röövide eest karistust Hispaania vanglas.

2005. aastal toodi Mahhov küll menetlustoimingute tegemiseks Eestisse, kuid 2006. aasta juunis saadeti ta tagasi Hispaaniasse, kus ta jätkas karistuse kandmist.

2011. aastal jõudis Mahhov lõpuks kodumaale ning prokuratuur esitas talle süüdistuse Veiko Kulla tapmiskatses.

Endist politseikomissari ja Falck Eesti sisejulgeolekudirektorit Veiko Kullat tulistati 2002. aasta 9. juunil Tallinnas Endla ja Keemia tänava ristmikul Petra pesutänava juures.

Tulistamise ajal samuti autos istunud Kulla viieaastane poeg ja 14-aastane tütar pääsesid vigastusteta. Kulla kõrvalistmel olnud naine sai arvatava kärbikpüssi laengust paremasse õlavarde vigastada ning teda tuli opereerida.

Kohtuprotsessil jäi välja selgitamata, kas tegemist oli ebaõnnestunud palgamõrvaga ja kas keegi tellis Kulla tapmise. Samas ütles turvafirmas Falck sisejulgeoleku direktorina töötanud Kulla 2002. aastal pärast tulistamist ajakirjandusele antud kommentaarides, et on nõus kandma isiklikke kulutusi, kui tulistaja võtaks temaga ühendust ja annaks infot palgamõrva tellija kohta.

Eesti ajakirjandus on kirjutanud, et Veiko Kulla tapmiskatse oli seotud turvafirma Falck eduka tegevusega Eesti raudtee tsisternidest kütusevarguste tõkestamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles