Tänavu vaid 12 liiget juurde saanud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimees, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles, et sel aastal on erakond tegelenud riigijuhtimisega ja uute liikmete värbamiseks pole jäänud aega.
IRLi aseesimees: aasta on olnud tegus ja uute liikmete värbamiseks pole olnud aega (1)
29. detsember 2016, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iva ütles valitsuse pressikonverentsil küsimustele vastates, et liikmete pea olematu juurdekasvu põhjusi võib olla mitmeid. Põhiline on tema sõnul see, et tänavu on olnud väga tegus aasta ja liikmehõivega pole nii usinasti tegeletud. «Sel aastal on valitsuse ja riigijuhtimise tasandil kibekiire aeg olnud, nii et sinna see aeg ilmselt kulub,» ütles ta.
Iva sõnul tegeletakse liikmetega tavaliselt rohkem valimiste aastatel. «Nii et usun, et järgmisel aastal, kus kohalikud valimised on tulemas, jälle vaadatakse ka kohtade peal sellele rohkem ja täpsema pilguga,» lausus ta ja lisas hiljem, et valdavalt astuvad inimesed erakonda ikka siis, kui neid kutsutakse.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles pressikonverentsil samuti, kuigi on ka neid, kes tulevad erakonda iseseisvalt, liitutakse erakonnaga enamasti siis, kui keegi kutsub. Iseseisvat liitumist pärsib tema sõnul tõenäoliselt ka erakondade mitte kõige parem maine.
«Nagu sotsiaaldemokraatide endine liige Mihkel Raud ütles, kui ta tuli täiesti vabatahtlikult ja iseseisvalt sotsiaaldemokraatide kontorisse ja kirjutas alla liitumisavaldusele, et välja tulles oli selline tunne, nagu oleks lõbumajas käinud,» märkis Ossinovski ja lisas, et millegipärast on mõnel inimesel ekslikult tunne, justkui oleks parteiline tegevus kuidagi ühiskondlikult halb.
Parlamendiparteidest tänavu kõige rohkem ehk lausa 766 liiget juurde saanud Keskerakonna aseesimees Mailis Reps ütles, et Keskerakond on olnud sel aastal erakorraliste juhivalimiste tõttu tähelepanu keskpunktis. «Sel aastal on olnud eelmisel peaministril üsna palju peavalu, kuidas konkureerida tähelepanus Keskerakonnas toimuvaga, tihti räägiti meist rohkem kui sellest, mis valitsuses toimus,» nentis ta.
Uute liikmete lisandumise põhjus on Repsi sõnul selles, et meeletult palju on tegeletud erakonna piirkondadega. «Mida enam piirkondades inimesed ise ennast aktiveerivad, seda rohkem nad märkavad, et tegelikult neil on kolm naabrit, kes tahaksid ka erakonnas midagi öelda kas üht- või teistpidi. See on ka põhjus, miks inimesi on väga palju liitunud,» lisas ta.
Postimees kirjutas eile, et aastaid suurima liikmeskonnaga partei kohta hoidnud Keskerakonda kuulub 14 617 inimest, neist 766 on erakonnaga liitunud sel, 287 eelmisel ja 542 üle-eelmisel aastal. Liikmete arvult järgneb Keskerakonnale Reformierakond, millel on 12 432 liiget. Tänavu on neist erakonda astunud 108, mullu 91 ja 2014. aastal 305 inimest.
Kolmandal kohal on liikmete arvu järgi IRL, kuhu kuulub 9177 inimest. Samas on erakond sel aastal juurde saanud vaid 12 liiget. Eelmisel aastal liitunuid on erakonna liikmete hulgas 175, kuid neist koguni 163 astusid parteisse kuu aja jooksul enne viimast suurkogu, kus toimusid nii esimehe kui eestseisuse valimised. Ka 2014. aastal liitunud 254 inimesest astus 97 parteisse vahetult enne sisevalimisi.
Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel 8086 liiget, kellest 594 on erakonnaga ühinenud sel aastal. See teeb EKREst Keskerakonna järel teise aastaga enim liikmeid juurde saanud erakonna. Eelmisel aastal parteisse astunuid oli 359 ja 2014. aastal, mil EKRE polnud veel riigikogus, täpselt 100.
Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub 5993 inimest, kellest 99 on erakonda astunud sel aastal. Eelmisest aastast kuulub parteisse 80 ja üle-eelmisest aastast 178 inimest. Parlamendierakondadest on kõige pisem 2014. aasta sügisel loodud Vabaerakond, mil on vaid 684 liiget. Neist 48 on erakonnaga ühinenud sel ja 90 eelmisel aastal.