Eesti venekeelsete elanike usaldus pea kõikide riigi-institutsioonide ja välisorganisatsioonide vastu on märksa väiksem kui eestlastel, eriti suured on erinevused suhtumises NATOsse, selgub kaitseministeeriumi tellimusel tänavu oktoobris läbi viidud uuringust.
«Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitteeestlastel. Erinevused on väga suured kõigi institutsioonide puhul, välja arvatud päästeteenistused ja politsei,» märgitakse uuringu kokkuvõttes.
Kui eestikeelsetest usaldab täielikult või pigem NATOt 75 protsenti, siis venekeelsetest ainult 22 protsenti küsitluses osalenutest.
Kaitseväge usaldab 90 protsenti eestlastest ja 45 protsenti venekeelsetest vastajatest, kaitseliitu usaldab 86 protsenti eestlastest ja 36 protsenti muulastest.
Euroopa Liitu usaldab 66 protsenti eestlastest ja 44 protsenti mitteeestlastest. President Toomas Hendrik Ilvest usaldas 63 protsenti eestlastest ja 19 protsenti venekeelstest, president Kersti Kaljulaidi usaldas 59 protsenti eestlastest ja 25 protsenti venekeelsetest.
Valitsust usaldas 49 protsenti eestlastest ja 32 protsenti venekeelsetest, riigikogu 47 protsenti eestlastest ja 35 protsenti mitteeestlastest ning peaministrit 45 protsenti eestlastest ja 18 protsenti muulastest.
Suhteliselt sarnased olid mõlema keelekogukonna hinnangud politseile ja päästeteenistustele. Päästeteenistust usaldab 96 protsenti eestlastest ja 91 protsenti venekeelsetest, politseid usaldab 83 protsenti eestlastest ja 79 protsenti venekeelsetest.
Turu-uuringute AS viis kaitseministeeriumi tellimusel riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu läbi selle aasta oktoobris, küsitleti 1206 Eesti elanikku, kes on 15-aastased ja vanemad. Tegemist oli 40. küsitlusega selles avaliku arvamuse monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.