Matemaatikaeksam läbib uuenduskuuri (1)

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matemaatikavalemid.
Matemaatikavalemid. Foto: Margus Ansu

Kuna uus matemaatika riigieksamite süsteem ei ole end läbini õigustanud, saavad gümnasistid juba saabuval kevadel teha pisut teistmoodi koostatud eksamit. Õpilaste ja õpetajate jaoks see muutusi kaasa ei too.

2011. aastal tehti senises matemaatika õpetamises kannapööre, kui õpilased said gümnaasiumiastmes hakata valima kitsa või laia matemaatikakursuse vahel. Tänavu valis kitsa eksami 3440 ja laia ehk raskema eksami 4604 noort. Esimese puhul oli lõpetajate keskmine tulemus 39,9 punkti ja laia eksami keskmine oli 56,3 punkti.

Aasta-aastalt on mõlema eksami keskmised punktisummad kasvanud ja see annab alust arvata justkui oleks uutmoodi eksamitööd end igati õigustanud. Päris nii see tegelikult ei ole. Seetõttu koostab SA Innove juba 2017. aasta kevadeks eksameid teistmoodi.

Ülikoolide jaoks elu lihtsam

«Uue metoodika kohaselt on võimalik öelda, milline oleks olnud kitsa matemaatika teinud gümnasisti tulemus siis, kui ta oleks teinud laia matemaatika eksami,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna peaekspert Aivar Ots.

Üks põhjustest, mis muudatuse tingis, peitub praktilisuses. Nimelt nõutakse matemaatikaeksamit ülikoolidesse sisseastumisel paljudel erialadel, alustades majandusest ja lõpetades loodus- ja täppisteadustega.

Kuna neile erialadele kandideerivad kaht sorti matemaatikaeksami teinud noored, muudab see ülikoolide jaoks uute tudengite vastuvõtmisel olukorra keeruliseks. Tulemuste võrdsustamiseks on tulnud ise viise leiutada või nõuda isegi eraldi vastuvõtukatset matemaatikas.

Uue metoodikaga on sellega arvestatud juba eksamitöö koostamisel ja see annab hiljem vajadusel võimaluse ühe eksami tulemust nii-öelda ümber arvutada teise eksami tulemuseks. Võrdsustamiseks kergitatakse raskema eksami punkte lihtsama suhtes või siis kergema eksami omi vähendatakse raskema suhtes 16 punkti võrra. Nii saab tulemusi ühisel skaalal võrrelda.

Ehk siis, kui lõpetaja saab laias eksamis 50 punkti, oleks tal uue metoodika järgi saanud kitsas eksamis 66 punkti. Ja vastupidi, kitsa eksami 50 punkti tähendab laia eksami skaalale ülekantuna 34 punkti.

Eksamitöödest kaob ühisosa

Seni kasutati kitsa ja laia eksami tulemuste võrdsustamiseks mõlemas eksamitöös teatud hulgal samu ülesandeid. Ekspertide poolt välja töötatud metoodika tähendab aga, et uuendusega kaovad mõlema eksami puhul ühesugused ülesanded.

Ja see ongi teine põhjus, miks selleks kevadeks matemaatika eksamitöid teisiti koostatakse. Kuna ühisosa on seni moodustanud eksamitööst poole, olid laia matemaatika eksami valinud eksaminandid sunnitud 50 protsendi ulatuses lahendama eksamil hoopis ülesandeid, mis näitasid väiksema põhjalikkusega matemaatika õpetamise ehk kitsa matemaatika tulemusi.

See tähendas omakorda, et õpitud teadmiste näitamiseks oli vaid 50 punkti eest ülesandeid. Edaspidi saab iga eksaminand teha vaid tema valikule 100 protsendiliselt vastavad ülesanded. 

Oluline on märkida, et õpilaste ja õpetajate jaoks ei muutu oluliselt midagi. Õpetajad õpetavad ikka samamoodi ja õpilased valmistuvad eksamiks nii nagu seni. Ka eksamil teevad nad täpselt samu asju nagu enne. Eksameid koostav SA Innove teavitab kõiki koole muutusest jaanuaris.

Tegelikult analüüsib Innove pidevalt tehtud eksamitööde kvaliteeti ja vajadusel algatab muudatusi, mis on vajalikud hindamise kvaliteedi parandamiseks või taastamiseks. See ei tähenda, et asjad oleks vahel käest ära – pigem reageeritakse siis, kui on märke, et mõni lahendus hakkab end ammendama.

Miks ei ole kahe eksami ühisosa end õigustanud?
Selgitab HTMi välishindamisosakonna peaekspert Aivar Ots

Analüüsides, kuidas laia ja kitsa matemaatika eksami tegijad ühiste ülesannetega toime tulid, määratleti kahe töö raskuse erinevus. Selle lahenduse kasutamisega kaasnesid mõned tehnilised kitsaskohad, seal hulgas piiratud võimalused ülesannete koostamiseks, mis ühtaegu sobiksid mõlema ainekava alusel õppinutele.

Välja saab tuua ka selle, et aastati esinevad sarnased ülesanded püüavad paratamatult tähelepanu ning aasta-aastalt paranes õpilastel just nende ülesannete lahendamise oskus. Tulemuste võrdsustamisel kasutusele võetav metoodika põhineb kahe eksamitöö raskuse erinevuse selgitamisele juba eksamitööde ettevalmistamise käigus.

Lihtsalt kitsas ja laias eksamitöös enam ühesuguseid ülesandeid ei kasutata. Kõiki metoodika detaile ei avalikustata eksamitöö saladuse hoidmiseks. See on vajalik, et tagada gümnasistidele võrdsed tingimused riigieksami tegemisel.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles