Postimehe arvutuste kohaselt on Eesti tulevasel valla- ja linnakaardil pärast sundliitmisi heal juhul 76–77 valda-linna ehk praegusest ligi kolm korda vähem.
Uuele Eesti kaardile jääb kolm korda vähem omavalitsusi (6)
2. jaanuar 2017, 22:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdav osa omavalitsustest liitub vabatahtlikult, aga püüdsime valminud kaardil seekord arvata ära ka sundliitmistejärgse tõenäolise olukorra. Mõistagi on see kohati üsna spekulatiivne, ent lähtusime kaardi koostamisel haldusreformi piirkondlike komisjonide eelsoovitustest, mõnel juhul ka vallajuhtide endi arvamusest, kuidas sundliitmine võiks toimuda.
Samas jätsime kaardile mõnegi sellise valla – näiteks Ida-Virumaal Narva-Jõesuu või Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste valla –, mis jääb napilt alla 5000 elaniku kriteeriumi. Võib arvata, et säärastel omavalitsustel on valitsusele lihtsam põhjendada, miks võiks nende suhtes erandi teha.
Kõige vähem valdu ehk üks omavalitsus on tulevikus Hiiumaal, sest on ebatõenäoline, et valitsus laseb sealsetel Emmaste ja Pühalepa väikevallal tulevikus iseseisvana jätkata.
Saare maakonnas hakkab olema kolm valda: alla 2000 elanikuga Muhu vald, 148 elanikuga Ruhnu vald ning üle 31 000 elanikuga Saaremaa vald. Merevaldadel on seadusega võimalus jääda iseseisvaks. Kolme vallaga maakonnad saavad Eestis üsna tavapäraseks, konkurentsitult kõige rohkem valdu ehk sõltuvalt sundliitmiste käigust 15 või 16 on aga tulevikus Harjumaal. Põhjus on seejuures lihtne: Tallinna ümber rõnga moodustavatel valdadel on elanikke piisavalt ja sestap polnud ka survet liitumiseks.
Omaette fenomenina saavad Eesti suurematest linnadest Pärnust ja Tartust nüüd säärased omavalitsused, kellel on külad ja aasad. Linnadel on tegelikult olnud maamõisad ajast aega. Eriti jõudsalt laiendab oma valdusi Pärnu: 32-ruutkilomeetrisest maalapist saab pärast ühinemist 855-ruutkilomeetrine linn. Tartu linn ühineb Tähtvere vallaga ja kasvab 39 ruutkilomeetrilt ligi 154-ruutkilomeetriseks.
Ehkki paljuski on seni liitumata jäänud valdade või linnade sundühendamine ühe või teise valla külge üsna ennustatav, on ometi alles mõned segase tulevikuga piirkonnad. Tartu külje all üritavad nii Luunja kui ka Nõo vald liitmisest pääseda ja veenda valitsust, et saavad ise hakkama, hoolimata vaid veidi rohkem kui 4000 elanikust.
Lahtine on ka Seto valla teke Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallast. Lääne-Virumaal on otsustanud ühineda Koeru ja Rakke vald, kuid elanikke on neil vähevõitu. Samas loobus Rakke vald ühinemisest kõrval asuva Väike-Maarjaga – nii tekib küsimus, kas kõik need kolm valda liidetakse nüüd üheks või siis sundliidetakse teise võimalusena Väike-Maarja ja Rakke vald ning Koeru vald omakorda Järva vallaga.