Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ülekanne arutelult: milline mälestusmärk püstitada Pätsile

Täiendatud kell 14.50!

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Täna, Vabadussõja relvarahu aastapäeval toimus Tallinnas arutelu teemal «Missugust mälestusmärki Konstantin Pätsile me Tallinna soovime?», et aidata aidata sõnastada mälestusmärgi ideekonkursi lähtetingimused

Muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste ütles Õpetajate Majas korraldatud arutelul, et kuigi ajaloolastel on nüanssides erimeelsusi, ollakse üsna üksmeelsed selles, et kuidagi ei saa eirata Pätsi suurt tähtsust Eesti riigi sünniloos. Tema sõnul oleks ebaloomulik, kui Eesti riigi 100. sünnipäeval ei peetaks Pätsi väärikalt meeles.

Mälestusmärk soovitakse rajada Toompeale

Mälestusmärgi rajamiseks tegid mullu jaanuaris ettepaneku Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ning korp! Fraternitas Estica. Ettepaneku kohaselt tuleks mälestusmärk rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda.

Velliste sõnul on ettepanekut vahepeal laialdaselt arutatud nii meedias kui ka erinevates huvirühmades. «Aruteludest on koorunud ühemõtteliselt toetav seisukoht – riigi väljakuulutaja väärib Toompeal eraldi mälestusmärki,» märkis ta.

Velliste sõnul on organisatsioonidel hea meel, et Eesti 100. aastapäevaks on otsustatud korrastada Kuberneri aed ning aia rekonstrueerimise projektis nähakse ette koht võimalikule Pätsi mälestusmärgile. «Ühtlasi tervitame riigikogu juhatuse otsust laiendada Kuberneri aia korrastamist juhtivat komisjoni autoriteetsete liikmetega monumentaalkunsti alal – Heie Treieri, Jüri Kuuskemaa ja Juta Kivimäega,» lisas ta.

Milline monument olema peaks?

Nüüd on tema sõnul vaja otsustada, milline rajatav monument olema peaks ja missuguste meetoditega see välja valitakse: kas konkursil peaksid osaleda saama kõik soovijad või ainult skulptorid, kellele tehakse vastav pakkumine, kas tööd peaksid olema uued või võiks ära kasutada ka kunstiklassikasse kuuluvaid töid ning kuidas kokku panna pädev ja autoriteetne žürii, kes parima lahenduse välja valiks.

Skulptorite seisukohad läksid neis küsimustes lahku: näiteks skulptor Mare Mikoff leidis, et monumendi püstitamisel võiks kasutada Ferdi Sannamehe tehtud Pätsi büsti ning konkurssi pole üldse vaja korraldada, skulptor Tiiu Kirsipuu oli aga vastupidisel arvamusel. Ka kujurite ühenduse juhatus pidas konkursi väljakuulutamist siiski vajalikuks.

Skulptor Jaak Soans avaldas arvamust, et mälestusmärk peaks olema arhitektuuriliselt hästi lahendatud ning väärikas ja võimas, soovitatavalt poleeritud graniidist või pronksist. Kultuuritegelane Mark Soosaar pakkus aga, et kui enamasti on monumendid pronksist ja kujutavad inimest jalutuskepi, kübara, ajalehe või koeraga, siis Päts võiks olla kujutatud lastega. Tema sõnul peegeldaks monument sel juhul sõnumit järgmistele põlvedele.

Riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe rääkis, et konkursiga ei saa oluliselt varem alustada, kui projekt on paigas ja on teada, milline see aed välja nägema hakkab. «On kaks vastakat dimensiooni: kui palju peaks olema ajalugu ja kui palju kaasaegset poolt sees.»

Alajõe tõdes, et samuti ei ole võimalik enne saada rahastust, kui projekt on paigas. «Meil on olnud raha selleks, et alustada seda tegevust, et käivitada ja tellida eskiisprojekt, teha väikest lihvi mingites asjades, aga et aeda täiel määral renoveerida ja tellida sinna kuju, seda täna ei ole meil veel ja ega seda pole väga hästi keegi valmis riigieelarvest andma enne, kui reaalselt on olemas projekt ja teadmine, kuidas seda välja hakatakse ehitama.»

Järgmine arutelu hiljemalt veebruaris

Velliste märkis, et novembri lõpus kuulutati Pätsi mälestusmärgi rajamise toetuseks välja ka üleriigiline korjandus, mis on leidnud väga head kõlapinda. Praeguseks on tema sõnul annetustena kogutud rohkem kui 10 000 eurot.

Esialgne eesmärk on Velliste sõnul annetajate abiga kokku saada pool mälestusmärgiga seotud kuludest. Ülejäänu loodetakse tema sõnul saada 2018. aasta riigieelarvest.

Järgmine arutelu kutsutakse Velliste sõnul kokku niipea kui võimalik, aga hiljemalt 2. veebruariks ning arutellu soovitakse kaasata ka kujurid, kunstnikud ja riigikogu kantselei.

Tagasi üles