Päästeamet on välja selgitanud ohupiirkonnad, kus varasematel aastatel on pakase saabudes puhkenud tulekahjusid. Järgmisel viiel päeval liiguvad neis paigus päästjad, kes külastavad kodusid ja kontrollivad mahajäetud maju, püüdes nii ennetada traagilisi tuleõnnetusi.
Mullu jaanuaris hukkus Eestis külmade ilmade saabudes tulekahjude tagajärjel 11 inimest, mida on selgelt liiga palju. Võrdluseks: terve aasta jooksul hukkus tulekahjudes 38 inimest.
Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul kannab ameti senine ennetus head vilja, sest tulekahjudes hukkunute arv on vähenenud. Ent muret valmistavad endiselt just traagilised tulekahjud külmade ilmade saabumisel.
«Hakkasime sügisel mõtlema, et mida saaksime tulekahjude ärahoidmiseks veel teha,» ütles Suurkivi, «ja lõpuks kasvaski välja plaan, et esimese krõbeda külma saabumisel paigutame oma ressursi ümber piirkondadesse, kus tuleoht kõige suurem.»
Kui teisipäeval selgus, et ilm läheb järsult külmemaks ja pakaseperiood võib kesta vähemalt nädala, otsustaski amet rakendada uutmoodi lähenemist. Mida see siis täpsemalt tähendab?
Eestis on 72 riiklikku päästekomandot ja neist seitsmes (Tartu, Pärnu, Jõhvi, Narva ja Tallinnas kesklinna, Lilleküla, Nõmme komandod – toim) tegutseb kaks meeskonda. Kui muidu asuksid mõlemad meeskonnad komandos, siis järgnevatel päevadel liigub üks neist ümberkaudsetes riskipiirkondades, kus võib suure tõenäosusega tulekahju puhkeda.
Suurkivi rõhutas aga, et kindlasti ei tohiks nüüd järeldada, et komandod asuvad valedes kohtades. «Komandod paiknevad ikka selle järgi, kus juhtub rohkem liiklus-, vee- ja tuleõnnetusi, kuid kuna hetkel on meie tähelepanu all konkreetselt ülekütmisest tingitud probleemid, siis see tingib vajaduse olla ajutiselt komandost eemal,» selgitas ta.
Teisisõnu on meeskonnad kriitilisel hetkel valmisolekus nii komandos kui ka suurema ohuga piirkondades kohapeal – inimestele ja õnnetustele lähemal, mis tagab kiirema reageerimise elupäästesündmustele.
Tallinnas on ohtlikumad piirkonnad Lasnamäe, Mustamäe, Kesklinn, Õismäe ja Kalamaja. Harjumaal Maardu elamute piirkond, Muuga aedlinn, Loksa, Kehra, Keila ja Paldiski.
Põhja päästekeskuse päästemeeskonnad teevad seal järgmise viie päeva jooksul kodunõustamisi, keskendudes eeskätt ahiküttega elamutele. Lisaks hoitakse silm peal piirkondadel, kus statistika järgi on tulekahjude arv suurem. Samal ajal aga arvestatakse, et Harjumaal selle tõttu reageerimiskiirus ei halveneks.
Pärnus jääb üks päästemeeskond toimetama komando juurde ja liigub ringi Vana-Pärnu puiduküttega majade piirkonnas, teine meeskond liigub aga Sindi linnas.
Kõik teised Lääne-Eesti päästekomandod teevad külmaperioodi alguse erakorralist ennetustööd oma komando lähiümbruse puiduküttega elamupiirkondades.
Lõuna-Eestis vajab lisatähelepanu Võnnu, Kambja, Laeva ja Puhja, kus on palju puithooneid ja suvilatest ümberehitatud elumaju. Tartus on erilise tähelepanu all Annelinn ja kesklinn.
Ida-Eesti
Ida-Eestis on fookuses Kohtal-Järve Ahtme linnaosa, kus puhkeb keskmiselt üks tulekahju kvartalis. Riskipiirkonnaks on ka suhteliselt väikesel maa-alal asuv, kuid tihedalt asustatud Narva linn.
Piirkondade kaardistamisel on arvesse võetud viimase kolme aasta tulekahjude statistikat, kuid mitte ainult. Aastate jooksul on päästjad ennetustöö käigus külastanud 50 000 kodu ja seegi on andnud korraliku ülevaate paikadest, kus tuleohutusega on rohkem probleeme.
«Niisiis, vaatasime statistikat, kodukülastuste ülevaadet ja võtsime appi ka kaine mõistuse, et millistes piirkondades võib ülekütmine probleeme tekitada,» rääkis Suurkivi, kuidas riskipiirkonnad paika pandi.
Uudne päästeressursi ümberpaigutamine võiks tema sõnul anda kolm efekti. «Esiteks, nähtavus – kui päästjad on autodega tänaval, siis paneb see inimesi ehk rohkem tuleohutusele mõtlema. Teiseks see, et külastame riskantsemaid kodusid – koputame uksele, vaatame üle suitsuandurid ja anname nõu, kuidas tuleohutust tagada. Ja kolmandaks – kui tõesti peaks kuskil tulekahju puhkema, siis me oleme juba seal piirkonnas kohapeal,» rääkis ta.
Kodusid külastavad päästjad peamiselt õhtusel ajal kella 17st kuni 21ni. Nõustamise ajal vaadatakse üle küttekolded, suitsuandur, elektrisüsteem ja räägitakse üle tuleohutuse nõuded.
Mahajäetud hooneid külastavad päästjad aga igal ajal. Kuna külma ilmaga kipuvad kodutud tühjalt seisvatesse hoonetesse kogunema ja seal tihtipeale lõket tegema, loevad päästjad neile sõnad peale, et ohutus ikka ennekõike.
Esialgu kasutab päästeamet uutmoodi lähenemist neljapäevast esmaspäevani. Seejärel jälgitakse ilmaprognoosi ja kavandatakse vajadusel jätkutegevused.
Seda, et tulevikus paigutada samamoodi päästeressurssi ümber näiteks veekogude ümber, sest on ju ka uppumissurmad tõsine probleem, ei pea aga Suurkivi otstarbekaks.
Esiteks on suuremates randades niikuinii rannavalve, teiseks ei joonistu uppumiste puhul välja nii selgeid riskipiirkondi, ja kolmandaks oleksid päästjad veekogude ääres olles liiga kaugel teistest potentsiaalsetest õnnetustest.
«Uppumiste puhul peame uuesti kastist välja mõtlema, sest need konkreetsed meetmed, mida me täna rakendame, paraku uppumiste vältimiseks ei sobi,» märkis päästeameti peadirektori asetäitja.