Veokiõnnetuste arv on kahekordistunud

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Juta Ristsoo

Transpordi ametiühingu teatel juhtus mullu detsembris veokitega kaks korda rohkem õnnetusi kui aasta varem samal ajal ning nüüd nõuavad nad riigi sekkumist teede seisundinõuete karmistamiseks ja ohutusreegleid rikkuvate ettevõtete turult kõrvaldamiseks.

Aasta lõikes on veokitega toimunud avariide arv ametiühingu andmeil tõusnud 36 protsenti 1953 juhtumini. Ametiühingu analüüsi järgi on sagenenud õnnetuste põhjused talvistes teeoludes, veokite rehvides ning samuti juhtide kogenematuses ja ületöötamises.

Transpordi ametiühingu autojuhtide sektsiooni juhi Sulev Paglanti sõnul näitab statistika, et kõige hullem on olukord just talvel, sest teehooldesüsteem on puudulik.

Sagenenud õnnetuste teiseks põhjuseks on ametiühingu juhatuse esimehe Peep Petersoni hinnangul ebanormaalne olukord veoturul, kus ettevõtjad rikuvad konkurentsis püsimiseks ohutusreegleid.

«Palgasüsteemid on rajatud kilomeetritasule, mis on Euroopas rangelt keelatud, logistika ei vasta tihti töö- ja puhkeajareeglitele, masinapargi tehniline seisund langeb,» märkis ta ning lisas, et kuigi konkurents veoettevõtete vahel ei tohi ohustada inimelusid, on adekvaatse järelevalve puudumine tekitanud väga ohtliku olukorra.

Paglandi sõnul sunnivad tööandjad autojuhte ületunde tegema. «Logistiliselt pannakse autojuhtidele nii suured kohustused peale, et neid pole võimalik lubatud ajaga täita. Samuti on langenud tööjõu kvalifikatsioon seoses paremate juhtide välismaale siirdumisega ja nende asendamisega vähemkogenud tööjõu poolt, kes tuleb hoopis teistelt elualadelt,» nentis ta.

Täna saatis ametiühing majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ka omapoolsed ettepanekud liiklusohutuse tõstmiseks.

Nende hinnangul tuleks esiteks riiklikult karmistada teede seisundinõudeid ja määrata hoolduseks lisaraha; teiseks luua transpordijärelevalve üksus, mis võiks turult kõrvaldada pidevalt ohutusreegleid rikkuvad ettevõtted; ja kolmandaks rajada maanteede äärde strateegilised parklad, kuhu kriitilisel hetkel suunata talverehve mittekasutav raskeliiklus.

«Nägime ka Padaorus, et valmisolek liikluse mahavõtmiseks või ümbersuunamiseks täiesti puudub. Mujal maailmas on see riigi esimene reaktsioon ohtlikele teeoludele,» rääkis Paglant.

Ametiühing ootab ministrilt kiiret reaktsiooni, et ohtusmeetmetes veel enne lume sulamist kokkuleppele jõuda. «Minister ei saa mingil juhul vastata, et kõik on korras. Seniks jätkame aga avalikkuse teavitamist olukorrast ning otsime lisajõude riigi otsuste mõjutamiseks,» märkis Peep Peterson.

Transpordi ametiühingu autojuhtide sektsioon asus veebruari algul uurima veokitega toimunud liiklusõnnetuste sagenemise põhjuseid. Järeldused ja ettepanekud liiklusohutuse tõstmiseks tehti liikluskindlustusfondilt saadud andmeid analüüsides ning autojuhtide ja ettevõtjatega suheldes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles