Valitsus kinnitas omavalitsuste ühinemise Haapsalu linnaks, Tartu vallaks ja Põltsamaa vallaks
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
5. jaanuar 2017, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus otsustas tänasel istungil omavalitsuste ühinemise Haapsalu linnaks, Tartu vallaks ja Põltsamaa vallaks, kolm ühendvalda saavad riigieelarvest kokku üle viie miljoni euro toetust.
Haldusterritoriaalset korraldust muudeti Lääne maakonnas, mille käigus moodustub Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisel uus haldusüksus nimega Haapsalu linn. Haapsalus asuvad nii linnavolikogu kui -valitsuse ning teenuskeskuseid erinevatesse paikkondadesse ei moodustata.
Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2016. aasta seisuga on rahvastikuregistri andmetel 13 617. Haapsalu linna moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 635 000 eurot.
Haldusterritoriaalset korraldust muudeti Tartu maakonnas, mille käigus moodustub kolme omavalitsusüksuse ühinemisel 8159 elanikuga Tartu vald. Tartu vallaga ühinevad Laeva vald ja Piirissaare vald. Vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Kõrveküla alevik. Teenuskeskused säilitatakse Kõrvekülas, Laeval, Piirissaares ja Tartu linnas.
Tartu valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 329 600 eurot.
Haldusterritoriaalset korraldust muudeti Jõgeva maakonnas, mille käigus moodustub nelja omavalitsusüksuse ühinemisel 10 611 elanikuga Põltsamaa vald. Omavahel ühinevad Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi ja Puurmani vallad. Vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Põltsamaa linn. Piirkondlikud teenuskeskused asuvad Kalanas ja Puurmanis.
Põltsamaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2 072 400 eurot.
Haldusterritoriaalse korralduse muudatused jõustuvad pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi tänavu oktoobris.