Täna hommikul toimus Aleksander Nevski katedraalis traditsiooniline jõulujumalateenistus.
Fotod: õigeusklikud käisid jõulude puhul Aleksander Nevski katedraalis jumalateenistusel (1)
7. jaanuar 2017, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õigeusu kombe kohaselt tähistavad venelased jõule Juliuse kalendri järgi. Ehk siis, kui luterlased ja katoliiklased tähistavad Jeesuse sündi 25. detsembril, siis idakirikus langeb see tähtpäev 7. jaanuarile. Ent pidustused algavad juba 6. jaanuaril õhtuse jumalateenistusega.
Kui läänes kipuvad jõulud olema tarbimis- ja kingitusterohked talvepühad, siis vene kultuuriruumis on see pigem vaikne religioosne sündmus. Näiteks kingid saadakse üldjuhul juba uusaastapeol.
Samuti süüakse vene õigeusu tavade kohaselt jõululaupäeval 12-käigulist jõululõunat, mis tähistab sama arvu apostleid. Söögilaud on pühade puhul nagu ikka rikkalik: palju liha- ja kapsatoite ning küpsetisi.
Pärast kristlikke jõule algavad venelastel aga talistepühad ehk svjatki, mis kestab 12 päeva. Siis tegeldakse ennustamisega, et teada saada, mida alanud aasta toob. Ennustamise viise ja tavasid on rohkesti.
Eestis ei ole vene õigeusu jõulud riiklikud pühad. Seevastu Venemaal on 1.-7. jaanuar kuulutatud töövabadeks päevadeks. Üldjuhul püütakse puhkus välja võtta 30. detsembrist kuni 10. jaanuarini.
Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsioonis olev autonoomne Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik tähistab alates 2011. aastast jõule uue kalendri järgi ehk detsembris nagu ka luteri ja katoliku kirik.