Keskerakondlased andsid eile riigikogus üheselt mõista, et muudavad paljuvaieldud töölepinguseaduse kinnitamise valitsusliidule kannatuste rajaks.
Opositsioonihiid on töölepinguseaduse vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate, ametiühingute ja valitsuse läbirääkimiste käigus sündinud eelnõu langes esimesel lugemisel juhtiva opositsioonijõu halastamatu kriitika ja küsimusterahe alla.
«Meile on täiesti vastuvõetamatu selle eelnõu äärmusparempoolne ideoloogia. See väljendub tööinimeste õiguste ja garantiide olulises ning põhjendamatus vähendamises,» ründas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik.
Ta pidas kummastavaks, et kui mujal maailmas võitlevad töötajaid esindavad ametiühingud oma õiguste laiendamise eest töösuhetes, siis Eestis on nad valmis võitluseta andma ära suure osa kättevõidetust.
Eeskätt laitis Seppik töölepingu ülesütlemise uut korda, mis lihtsustab koondamist ja mida valitsus varjutab «turvalise paindlikkuse» retoorikaga. Samas näeb ka Keskerakond vajadust töösuhete uue regulatsiooni järele.
Töölepingu sõlmimise, töötaja ja tööandja kohustuste sätete pinnalt saaks teha uue eelnõu, leidis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees.
Sotsiaalminister Maret Maripuu kinnitusel pole 21. sajandil mõtet rääkida klassivihast ja sellest, et tööandja kõige suurem eesmärk on töötajat koondada.
«Kui me vaatame neid sotsiaalseid garantiisid, mis on välja pakutud, siis ma usun, et Eesti töötaja tunneb ennast pärast selle seaduse vastuvõtmist tunduvalt turvalisemalt kui praegu,» ütles Maripuu.
Kui eelnõusse on kirjutatud jõustumisajaks 1. jaanuar 2010, siis Tõnis Kõiv kutsus Reformierakonna fraktsiooni nimel tegema kõik selleks, et uued reeglid rakenduksid juba 2009. aasta 1. juulil.
«Seaduse kiire vastuvõtmine on selge abinõu majanduse uuele tõusule pööramisel,» sõnas Kõiv. Mida paindlikumad on töötajad uue ameti õppimisel, seda edukamad on ettevõtted ja seda paremini läheb riigil, lisas ta.
Sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul on tema erakonnale oluline, et sotsiaalpartnerid suutsid eelnõu tekstis kokku leppida. «See erineb nagu öö ja päev sellest, mida jaanuaris tutvustati,» ütles ta.
Sätteid eelnõust
• Töötuskindlustuse hüvitise määr tõuseb esimesel 100-l töötuse päeval 70 protsendile töötaja töötasust ja 50 protsendile töötasust alates 101. päevast.
• Uudsena on võimalik hüvitist saada ka neil, kes on töösuhte lõpetanud omaalgatuslikult või kokkuleppel tööandjaga. Siis on hüvitise määr 40 protsenti palgast, selleks peab olema viie aasta jooksul kogutud neli aastat töötuskindlustusstaaži.
• Puhkusele hakkab kehtima kaheaastane aegumistähtaeg, et vältida puhkuse «kogumist».
• Piiratakse öötööd, ületunnitööd tuleks hüvitada eeskätt vaba ajaga, enam ei reguleerita eraldi ka õhtust tööd (kella 18st 22ni).
Allikas: töölepinguseaduse eelnõu