Eile Viru vangla sotsiaalpedagoogi pantvangi võtnud kaks alaealist kinnipeetavat nõudsid põgenemiseks autot ja raha, ähvardades vastasel juhul ohvri aidsiga nakatada.
Vangistajad ähvardasid ohvri aidsiga nakatada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks vanglas karistust kandvat alaealist võtsid sotsiaaltöötaja pantvangi eile kell 13.52. Sündmuskohale saabus kiirabi ja politsei, kes vangla territooriumi ümber piiras. Vanglast ei lubatud lahkuda töötajatel ega kinnipeetavaid külastanud isikutel.
Probleeme tekkis koguni ühe kinnipeetava kohtust vanglasse toimetamisega, sest politsei teatas bussiroolis istuvale ametivennale, et kedagi pole lubatud läbi lasta.
«Kuhu ma ta panen?» oli konvoipolitseinik ärritunud.
«Vii endale koju,» vastas kolleeg, ent lasi pärast telefonivestlust konvoiauto siiski läbi.
Parasjagu vanglas vahistatuga vestelnud advokaat Anti Aasmaa sõnul katkes nende jutuajamine ootamatult, sest kõik kinnipeetavad kamandati kambritesse, külalised saadeti aga sööklasse. Aasmaa väitel oli kriisi ajal Viru vanglas umbes paarkümmend tsiviilisikut.
Olid kriisiks valmis
«Ootasime üle kahe tunni, enne kui vabanesime,» teatas Aasmaa Postimehele. «Mingit paanikat polnud, sest meile jagati vajalikku infot ja teatati ka kriisi lõpust.» Aasmaa hinnangul tegutses vangla juhtkond professionaalselt.
Põhjaranniku andmetel nõudsid sotsiaaltöötaja pantvangistanud noored kurjategijad vanglast põgenemiseks autot ja raha. Vastasel korral ähvardasid nad pantvangi süstlatorkega aidsiga nakatada.
Mõni minut enne kella nelja õhtul saabus vanglasse kriisi lahendama eriüksus ning õige pea teatati, et olukord lahenes kell 15.59.
Sündmuskohal viibinud justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama ütles, et pantvangidraama käigus ohver ega kurjategijad vigastada ei saanud. Ta ei nõustunud väitega, et juhtunu viitab vangla halvale sisekorrale.
«Võrreldes varasema praktikaga teistes kinnipidamisasutustes on režiim siin väga tugev,» sõnas Kama.
Kama väitel oli eilne Viru vangla pantvangkriis taasiseseisvunud Eesti ajaloos kõige pikaajalisem, mistõttu seda võib nimetada ka üheks raskemaks.
Kama kinnitusel pole paaril viimasel aastal Eesti vanglates pantvangivõtmisi ette tulnud, küll juhtus selliseid asju 1990ndatel aastatel. «Õnneks möödusid need surmaohvriteta ja ka tõsiste vigastusteta,» rääkis Kama.
Kama sõnul peavad vanglad alati kõigeks valmis olema. Seetõttu korraldas ministeerium tänavu kevadel vanglate juhtkondadele ja nende relvastatud üksustele Murru vanglas suure õppuse, kus harjutati pantvangikriisi lahendamist.
«Selle õppuse ajal lahendati mitmeid olulisi küsimusi, mis tulid nüüd tõelise pantvangikriisi lahendamisel abiks,» rääkis Kama.
Kasutati jõudu
Ka vangla direktor Edvard Remsel kinnitas, et neid ei tabanud juhtunu segadust tekitava ootamatusena. «Oleme sellisteks olukordadeks valmis ning selleks on korraldatud ka vastavaid õppusi,» väitis ta.
Põhjaranniku andmetel ei ole aga näiteks vanglas tunde andvatele pedagoogidele korraldatud erikoolitust, mis õpetaks neid võimalikes kriisiolukordades käituma või ohuolukordi ära hoidma.
Põhjaranniku küsimus, kust kinnipeetavad süstla said, ajas vangla direktori ilmselgelt segadusse. Pärast väikest pausi ütles ta, et ei saa seda kommenteerida. Remsel lisas siiski, et pantvangistajad ei andnud vabatahtlikult alla ning olukorra lahendamiseks kasutati jõudu.
Pantvangistajate tausta hoitakse saladuses, ent Kama sõnul ei ole nad vangis raskete kuritegude eest. Ühe politseitöötaja sõnul võib noorukite tegu võrrelda olukorraga, kus kuritegu sooritatakse vahetult enne vabanemist.
Süüdimõistmisel võib sotsiaaltöötaja pantvangi võtnud noorukeid karistada kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.