Artur Talvik kandideerib ilmselt Vabaerakonna esimeheks (3)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artur Talvik.
Artur Talvik. Foto: Erik Prozes

Riigikogu liige Artur Talvik kaalub tõsiselt võimalust astuda Vabaerakonda ja kandideerida aprilli lõpus toimuval üldkoosolekul erakonna uueks esimeheks.

Talvik ütles Postimehele, et kuigi erakonna juhtimine ei ole tema eesmärkide hulka kuulunud, saab ta aru, et Vabaerakond peab järgmiste riigikogu valimiste eel sisse tõmbama teise käigu. «Kui mul tekib selle jaoks plaan ja meeskond, siis ma ilmselt kandideerin ja olen valmis ohverdama ka oma mitteparteilase staatuse,» ütles ta.

Praegu tal enda sõnul selget plaani veel ei ole, mistõttu võtab ta nii jaanuari kui ilmselt ka osa veebruarist mõtlemisajaks. Samas tunnistas ta, et paljud erakonna liikmed on tema poole juba pöördunud sooviga, et ta aprilli lõpus esimeheks kandideeriks.

Vabaerakonna üldkoosolek valib esimehe ametisse üheks aastaks ehk 2018. aasta kevadeni. Vähemalt teoreetiliselt annab see võimaluse enne 2019. aasta märtsis toimuvaid riigikogu valimisi veel kord esimeest vahetada, sealhulgas näiteks tagasi valida erakonna praeguse juhi Andres Herkeli.

Talviku hinnangul oleks tegu aga trikitamisega, millega ta absoluutselt ei nõustu. «Mingite Putini-Medvedevi mängudega mina küll kaasa ei lähe, juhul kui ma kandideerima hakkan. Tegelikult ei tohiks keegi minna kaasa, kes kandideerib,» ütles Talvik. «Küsimus on, kas panna täiega või üldse mitte kandideerida.»

Kuidas aga Vabaerakond riigikogu valimistele viia? Talvik nentis, et protestiparteina nagu 2015. aasta valimistel Vabaerakond uuesti kandideerida ei saa. «Vähemalt esialgu on protestiparteina jätkamine üliraske. Aur on ühiskonnast välja lastud ja kõik justkui muutuvad, kuigi nendesse muutustesse, mis toimuvad Keskerakonnas, Reformierakonnas ja teistes nn kartelliparteides, ma väga sinisilmselt ei usu,» ütles ta ning avaldas lootust, et Eesti poliitiline kultuur muutub, kuid lisas, et näeb mitut märki, et tegelikult vajutakse samasse vakku tagasi.

Demokraatia ja kogukondade teemadega peab Vabaerakond tema sõnul kindlasti edasi tegelema ning neid süvendama ja laiendama. «Teisest küljest võiks Vabaerakond olla see dünaamiline erakond, mis näitab teistele eeskuju, mis tabab kõige kiiremini maailmas toimuvat muutuste protsessi, oskab seda lahti mõtestada Eesti jaoks ja leida Eestile parimaid lahendusi, samas jäädes demokraatia vahikoeraks ja nõudes ka sisulisi muutusi parteides kui sellistes – see võiks olla väga lihtsustatult öeldes Vabaerakonna tee,» rääkis Talvik.

Tema hinnangul ei tohiks erakonnad ka väga suureks paisuda, vaid piirduda võiks väikese löögirühmaga, kes üritab laiemas seltskonnas genereeritud ideoloogiat poliitilisel tasandil ellu viia. «Ühiskonna suur haigus on see, et poliitikasse tullakse selleks, et saada mingi poliitiline töökoht. Kui kunagi juhtub nii, et mina hakkan mõnda erakonda juhtima, siis see on esimene asi, mis ma liikmetele selgeks teen: te ei ole siin töökoha pärast, vaid seepärast, et ühiskonnas on vaja muutusi ellu viia või ühiskonda lihtsalt paremaks teha, see on eesmärk,» ütles Talvik.

Küsimusele võimalikest teistest esimehe kandidaatidest vastas Talvik, et usub, et juhiambitsiooniga inimesi erakonnas on. «Küsimus on selles, kas neil on ka visioon – mida nad ikkagi teha tahaksid ja teiseks, kas neil on piisavalt positiivset energiat, et head sõnumit ühiskonda edasi viia või häid sõnumeid ühiskonnast üles noppida,» ütles ta.

Vabaerakonna senine juht, parteid alates selle asutamisest juhtinud Andres Herkel ei saa esimehena jätkata, sest seda ei luba erakonna põhikiri. Vabaerakonna põhikiri näeb nimelt ette, et esimeheks ega ka juhatuse liikmeks ei saa valida inimest, kes on ametis olnud kolm järjestikust ametiaega.

Kolmandat korda valis Vabaerakonna üldkoosolek Herkeli esimeheks möödunud aasta 5. juunil. Toonaste valimiste eel kinnitas Herkel erakonna nädalakirjas, et on valmis veel ühe aasta esimehena jätkama, tunnistades samas, et peas on olnud ka teistsuguseid mõtteid, sest üliintensiivne periood algas tema jaoks juba 2013. aasta lõpus, mil Vaba Isamaaline Kodanik alustas erakonnastumise protsessi.

Samas märkis ta, et nii erakonna põhikirjast kui tema sisemisest veendumusest kantud arusaam «mitte rohkem kui kolm ametiaega järjest» jääb igal juhul kehtima. «Olgu see siis selge signaal ka kõigile tõsistele esimeheks pürgijatele tuleval aastal,» kirjutas ta eelmise aasta aprillis.

Eelmisel nädalal kirjutas Herkel erakonnakaaslastele saadetud uusaastatervituses, et alanud aastal saab Vabaerakond uue esimehe, mis toob kaasa värskuse ja uue hoo, säilitades põhiseisukohtade järjepidevuse.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles