Hea õigusloome tava konkursi üks eestvedajaid, endine õiguskantsler Allar Jõks ei näe kaheksa ettevõtja suurannetuses erakondadele eetiliselt midagi taunitavat ning pigem tuleks tema hinnangul sellist sammu tunnustada.
Jõks ei näe ettevõtjate suurannetuses erakondadele midagi taunimisväärset (1)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
10. jaanuar 2017, 17:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olemasoleva info põhjal on raske sellist annetust eetiliselt sobimatuks hinnata. Ettevõtjad ei toetanud kitsalt endale või oma äridele kasuliku seaduse vastuvõtmist, millisel juhul võiks kahelda annetuse sobilikkuses,» ütles Jõks Postimehele.
Ta märkis, et kui annetusega toetatakse tegevusi, mis on avalikes huvides, siis seda tuleks pigem tunnustada.
«Ütleb ju hea õigusloome tava, et seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve,» lausus ta.
Eelmisel aastal presidendiks kandideerinud Allar Jõks korraldab igal aastal koostöös Teenusmajanduse Kojaga hea õigusloome tava konkurssi, mille raames valitakse välja aasta parim ja halvim seadus. Konkursi žürii hindab seadusi muu hulgas menetlemise läbipaistvuse ja kaasatuse kriteeriumi alusel.
Postimees kirjutas täna, et kaheksa ettevõtjat tegi neljale suuremale erakonnale ühiselt annetuse, iga ettevõtja annetas 100 000 eurot ja kokku said parteid 800 000 eurot. Raha oli annetajate väitel tänutäheks kauaoodatud otsuse eest suurendada Eesti iibeprobleemi leevendamiseks kolmanda lapse toetust 500 euroni.
100 000 euro suuruse annetuse tegid Nortali esimees Priit Alamäe, Vestman Grupi suuromanik Alvar Berzin, ACE Logistics Grupi nõukogu esimees Karli Lambot, suurettevõtja ja Postimehe omanik Margus Linnamäe, LHV üks osanikest Heldur Meerits, Bigbanki nõukogu liikmed Parvel Pruunsild ja Vahur Voll ning Skype’i asutaja Jaan Tallinn.
Igaüks neist andis igale koalitsioonierakonnale - Keskerakonnale Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Isamaa ja Res Publica Liidule 28 000 eurot ning opositsioonis olevale Reformierakonnale 16 000 eurot.