Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ülevaade: kolm muudatust, mida silmas pidada kohalikel valimistel

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
11. jaanuar 2017 17:47
FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eestis toimuvad üheksa kuu pärast kohalike volikogude valimised, mida kõige enam mõjutab käimasolev haldusreform; lisaks saavad esmakordselt hääletuskastide juurde minna 16-17-aastased noored ning kandideerivatel riigikogu liikmetel tekib võimalus pääseda peibutuspardi staatusest.

Haldusreform kärbib valitavate saadikute arvu

Kõige suuremaid muudatusi toob kaasa haldusreform, mille käigus väheneb järsult nii omavalitsuste kui ka 15. oktoobril valitavate volikogu liikmete arv. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb pärast peagi algavat sundliitmiste etappi Eestisse alles 75–80 kohalikku omavalitsust, mille volikogudesse hakkab kuuluma senisest umbes kolmandiku võrra vähem liikmeid. Esialgsel hinnangul väheneb volikogu liikmete arv praeguselt 3000-lt umbes 2000ni.

Ainuüksi Saaremaal väheneb volikogu liikmete arv pea saja võrra: kui praegu on Kuressaare linnas, Lääne-Saare, Orissaare, Pihtla, Valjala, Salme, Kihelkonna, Laimjala, Mustjala, Torgu ja Leisi vallas kokku 127 volinikku, siis loodavas Saaremaa vallas hakkab vallavolikogusse kuuluma vaid 31 saadikut.

Jõgeva valla, linna ning Palamuse ja Torma valla ühinemisel tekkivas Jõgeva vallas väheneb volikogu liikmete arv 64-lt 27, Põlva, Ahja, Laheda, Mooste ja Vaste-Kuuste valla ühinemisel tekkivas Põlva vallas 63-lt 27, Saue valla ja linna ning Kernu ja Nissi valla ühinemisel moodustuvas Saue vallas 60-lt 27 ning Järva-Jaani, Albu, Ambla, Imavere, Kareda ja Koigi valla ühinemisel tekkivas Järva vallas 68-lt 21ni.

Omavalitsuste ühinemislepingutes lepitakse lisaks volikogu liikmete arvule kokku ka see, mitmes valimisringkonnas seekordsed kohalikud valimised toimuvad. Kui enamasti korraldatakse valimised ühes ringkonnas ehk kogu uue omavalitsuse territooriumil, siis praegu on teada juba ka kümmekond omavalitsust, kus moodustatakse mitu valimisringkonda.

Nii näiteks toimuvad kahes valimisringkonnas valimised Pärnus ning Saarde ja Kehtnakandi vallas. Pärnus hõlmab üks ringkond praegust Pärnu linna ja teine Audru ja Paikuse valda, Saarde vallas moodustatakse eraldi valimisringkond praeguse Saarde valla ja Surju valla ning Kehtnakandi vallas praeguse Kehtna valla ja Järvakandi valla territooriumil.

Riigi valimisteenistuse juhi Priit Vinkeli sõnul toovad kohalikud valimised muudatusi neile valijaile, kes elavad liituvates omavalitsustes. «Kui valija elab liituvas omavalitsuses, siis ta peab vaatama, kas selles omavalitsuses on üks valimisringkond või mitu ringkonda. Kui omavalitsuses on mitu ringkonda, siis ta saab valida ainult oma ringkonnas,» ütles ta. «Kui aga näiteks viis omavalitsust liituvad ja moodustavad ühe suure ringkonna, siis see tähendab, et kandidaatide valik on võrratult laiem kui varasemalt, seal on kõigi viie endise omavalitsuse kandidaadid.»

Kuigi ka valimisjaoskondade moodustamine on omavalitsuste endi otsustada, paistab Vinkeli sõnul praegu, et suure tõenäosusega saavad valijad valimispäeval hääletamas käia samades kohtades, kus ka varasematel aastatel.

Samas annab seadus omavalitsustele seekord varasemast palju paindlikumad võimalused korraldada eelhääletamist. Vinkeli sõnul on eelhääletamise ajal võimalik jaoskondi liigutada näiteks nii, et ühe päeva jooksul käib see mitmes külas. «Eelhääletamise korraldamiseks on omavalitsustele antud hästi vabad käed, valimispäeval samas on valimisjaoskonnad kindlates kohtades,» ütles ta.

Valikut pääsevad tegema ka 16- ja 17-aastased

Esimest korda saavad Eestis kohalike volikogude valimistel hääletada ka 16- ja 17-aastased noored, kellele riigikogu andis valimisõiguse kahes koosseisus vastu võetud põhiseaduse muudatusega 2015. aastal. Muudatuse eesmärk on kaasata noori inimesi senisest enam kohaliku elu küsimuste arutamisse ja otsustamisse.

Valimisteenistuse andmetel saab sügisel esmakordselt hääletuskastide juurde astuda enam kui 24 000 noort, keda on pisut rohkem kui kaks protsenti kõigist valijatest. Kõige enam ehk ligi 10 000 noort valijat lisandub Harjumaal, sealhulgas Tallinnas on neid umbes 6660.

Tartumaal puudutab muudatus aasta alguse seisuga 2824, Ida-Virumaal 2683, Pärnumaal 1672 ja Lääne-Virumaal 1258 noort. Põlva maakonnas on samas vaid 533, Läänemaal 442 ja Hiiumaal 166 16- ja 17-aastast, kes kohalikel valimistel saavad hääletada.

Valimisi korraldav riigi valimisteenistus plaanib noori valimistel osalemise võimalusest personaalselt teavitada. Koolides aitavad teavitustööd teha ka noorteorganisatsioonid.

Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõuniku Kaisa Lõhmuse sõnul korraldab liit valimiste eel mitmesuguseid debatte, arutelusid, simulatsioonimänge ja ka näiteks koolitunde, et aidata muuta poliitilisi ja ühiskondlikke teemasid noortele mõistetavamaks ja atraktiivsemaks.

«Üle-eestiliste koolikülastuste käigus oleme saanud aru, et noored on muudatusest teadlikud ning on huvitatud valima minemisest, ent soovivad eelnevalt koguda piisavalt teadmisi, et teha läbimõeldud valik,» ütles Lõhmus ja avaldas lootust, et kavandatavad tegevused aitavad suurendada noorte valimisaktiivsust.

Volikogudesse võivad pääseda ka riigikogu liikmed

Suvel võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis annab riigikogu liikmetele taas võimaluse kuuluda linna- või vallavolikokku. Suur osa riigikogu liikmetest on kohalikel valimistel häälte toomiseks alati kandideerinud, kuid valituks osutudes on nad pidanud riigikogu ja volikogu vahel valima ning enamasti on nad volikogu liikme volitused peatanud ja jätkanud tööd riigikogus. Seadusemuudatusega pääseksid nad peibutuspardi staatusest ja saaksid tegema hakata mõlemat tööd. Kõige enam muudaks see volikogu koosseisu suurtes linnades, eeskätt Tallinnas.

Samas pole praegu veel kindel, kas seadusemuudatus ikka jõustub, sest neli omavalitsust – Kose, Lääne-Saare, Vormsi ja Kõpu vald – on esitanud riigikohtule taotluse kontrollida selle põhiseaduspärasust.

Riigikohtu kommunikatsioonijuhi Merje Talviku sõnul liitis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium detsembri algul Kose ja Lääne-Saare taotlused ühte menetlusse. Vormsi vallavolikogu esitas põhiseaduspärasuse kontrolliks taotluse 28. detsembril ja Kõpu vallavolikogu 3. jaanuaril. «Suure tõenäosusega liidetakse ka need taotlused kahe varasemaga ja saadetakse arvamuse avaldamiseks riigikogule, õiguskantslerile, justiitsministrile ja valitsusele,» ütles ta.

Asja lahendamiseks on riigikohtul tema sõnul seadusest tulenevalt aega neli kuud viimase taotluse saamisest. «Nõupidamise aega ei ole hetkeseisuga määratud, see selgub lähiajal,» lisas pressiesindaja, kelle sõnul kuuluvad asja arutama hakkavasse kohtukoosseisu riigikohtu esimees Priit Pikamäe ning riigikohtunikud Hannes Kiris, Saale Laos, Viive Ligi ja Tambet Tampuu.

OLULISI TÄHTAEGU

16. augustil algab kandidaatide registreerimiseks esitamine, mis kestab 5. septembrini. Nõuetekohaselt esitatud kandidaadid registreeritakse hiljemalt 10. septembril.

11. septembril algab aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mil poliitiline välireklaam on keelatud.

15. septembril koostab siseministeerium valijate nimekirjad.

5.–8. oktoobril toimub eelhääletamine maakonnakeskuse jaoskonnas, mille on määranud maakonna valimisjuht.

5.–11. oktoobril saab hääletada elektrooniliselt.

9.–11. oktoobril saab eelhääletada kõigis valimisjaoskondades, samuti toimub hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, sealhulgas valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses.

Valimispäeval, 15. oktoobril kestab hääletamine valimisjaoskondades kella 9-20, samuti toimub kodus hääletamine.

Allikas: riigi valimisteenistus

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL
Tagasi üles