Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Pealtnägija»: 15 probleemset isikut panevad Eesti riigi kannatuse proovile

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Häirekeskuse töötaja. | FOTO: Margus Ansu

Sotsiaalkindlustusamet otsib võimalust, kuidas taltsutada 15 ääretult probleemset isikut, kes süüdimatult korda rikuvad ja keda nende diagnoosi tõttu tavaliste meetoditega pidurdada enamasti ei saa.

«Pealtnägija» tõi näitena esile 21-aastase Antsla noormehe Egoni loo. Egon on tekitanud hämmastaval hulgal probleeme. Viimase paari aastaga on politsei temaga seoses registreerinud ligi 500 ametlikku korrarikkumist. Näiteks on ta ainuüksi häirekeskusele teinud 300 valeväljakutset, kuid tuleb ette ka kõikvõimalikke muid avaliku korra rikkumisi.

Noormehe vastutusele võtmine on raskendatud tema diagnoosi tõttu. Väga üldiselt öeldult on Egonil kerge vaimne alaareng, mis tähendab, et üldjoontes saab ta igapäevaasjadega hakkama, kuid teatud valdkondades – näiteks rahaga – on ta täiesti vastutustundetu. Ja kui ta ei saa oma tahtmist, võib ta muutuda agressiivseks.

Egonile meeldib oma lollusi filmida ja sotsiaalmeediasse paisata, kus tema sõbrad tema tegevuse heaks kiidavad ja sellele hoogu annavad.  Ja paistab, et ta saab ka aru, et midagi karta tal pole. «Tundub, et ta tõesti naudib kõike seda,» nentis Egoniga aastaid tegelenud Tartu politseijaoskonna politseikapten Kert Kotkas.

Näiteks nende valeväljakutsete tõttu seisis Egon paar kuud tagasi kohtu ees, kuid menetlus lõpetati tema diagnoosi tõttu. Egon postitas ka kohtumajast sotsiaalmeediasse videoklippe, kus ta värvikalt toimuvat kommenteeris ja ilmselgelt olukorda nautis.

Kui Egon 18-aastaselt end lootusetult kiirlaenudesse mässis, sai ta endale valla eestkostjaks. Kuid eestkoste on osaline, mis tähendab, et vallal on küll teatud kontroll tema pangaarve üle, kuid nooruk võib teha tehinguid, võtta laene jne. Noormees hoopleb sotsiaalmeedias, kuidas tema meilboks on täis kohtutäiturite kirju.

«Ta on nagu suur laps,» nendib Antsla vallavanem Merike Prätz. Vald on Egoniga suures kimbatuses.

Egon kiusab oma puudega ema, filmib kiusamist ja postitab klipi sotsiaalmeediasse. Telefon, millega ta filmib, on ema isikuandmeid kasutades välja petetud. Vald andis talle sotsiaalkorteri, kuid seal ta ei püsi. Tema eesmärk on hoopis avalikku korda rikkuda, lõbutseda ja seeläbi arestimajja pääseda.

«Arestimaja meeldib, sest seal saab süüa ja seal on soe voodikoht. Ja nagu ta ise ütleb, talle meeldivad sealsed politseinikud,» nendib Antsla valla sotsiaaltöö spetsialist Vilve Lepik.

Egonil on praegu kaelas kaks kriminaalasja. Üks selle eest, et ta müüs Facebookis olematut kaupa, teine selle eest, et ta tegi pommiähvarduse loomade varjupaigale. «Mis nad siis on nii lollid, et raha ära annavad,» õigustas Egon end valla sotsiaaltöötajale. Ka politseinik Kert Kotkas nendib, et Egon ei pea paljuks parastada ohvreid. Kõik toimuv on tema jaoks üks suur lõbu.

Egon ei ole paraku ainus omataoline. Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste üksuste nõunik Helen Tähtvere nendib, et hetkel on neil töös 15 eriti rasket juhtumit, kelle seas on ka Egon. Ja Egon ei ole neist isegi mitte kõige probleemsem.

Kõige jahmatavam on nende 15 seas naine, kes on süüdi mõistetud kahes mõrvas. Istus algul ühe eest kinni, vabanes, sooritas järgmise, istus taas kinni. Mullu vabanes ta taas vanglast, kuid tema käitumine annab nii riigile kui tema läheduses elavatele inimestele igati alust karta, mida ta järgmisena ette võtab. Kohus keeldus tema paigutamisest kinnisesse asutusse – süütuse presumptsiooni põhimõttel. Naise toimikud on täis verd tarretama panevaid detaile, tema iseloomu on eksperdid hinnanud kui väga ettearvamatut.

«Me ei saa inimest panna kinni seetõttu, et me ei oska temaga käituda,» nendib Tähtvere.

Antsla vallavanem Merike Prätz märgib, et sellised inimesed ja riigi suutmatus on suur probleem. «Mida aeg edasi, seda rohkem näen, et Eesti vabariigi sotsiaalsüsteemis on midagi korrast ära. Meil on inimesi, kes vajavad abi, aga me ei leia neile vajalikku abistamismeetodit.»

Egoni osas on hetkel siiski lootus ajutiseks rahuks: prokuratuur taotleb talle ööpäevaringset hooldeteenust Valkla hooldekodu kinnises osakonnas.

Tagasi üles