/nginx/o/2017/01/13/6249489t1h2e9e.jpg)
Seaduse kohaselt saab pagulaselt staatuse ära võtta juhul, kui inimene on süüdi mõistetud eriti raskes ehk esimese astme kuriteos või kui inimene on ohuks Eesti julgeolekule.
Pagulasstaatuse saab ära võtta eriti raskete kuritegude eest (1)
13. jaanuar 2017, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi pressiesindaja Karin Kase ütles BNS-ile, et kui Eestis pagulasstaatuse saanud inimene mõistetakse süüdi kuriteos, siis kannab pagulane oma karistuse, sealhulgas ka vanglakaristuse, samamoodi kui kõik teised Eesti elanikud.
Kase märkis, et kuriteos süüdimõistmine ei too automaatselt kaasa pagulasstaatuse tühistamist ning seaduse kohaselt võib inimeselt kaitse ära võrra vaid teatud juhtudel. «Riik võib inimesele antud rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse ära võtta juhul, kui selgub, et inimene on menetlejatele teadlikult esitanud enda kohta ebaõigeid andmeid, kui inimese suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos või kui ta osutub ohuks riigi julgeolekule,» sõnas Kase.
Samuti lõppeb kaitse siis, kui inimene enam kaitset ei vaja või soovib ise kodumaale tagasi pöörduda.
Esimese astme kuritegu on kuritegu, mille võimaliku karistuse ülempiir ületab viieaastase vangistuse.
Haapsalu kohtumajas kestab protsess 27-aastane pagulase Samer Khtabi üle, tegemist on esimese juhtumiga Eestis, kus süüdistatavaks on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel Eestisse saabunud inimene.
Khtab tülitses oma abikaasaga möödunud aasta 12. novembril, tüli põhjuseks oli meedia andmetel armukadedus. Tüli käigus teipis mees naise käed kinni ja tarvitas tema kallal vägivalda. Khtab ähvardas naise põlema panna, olles enne talle peale läigatanud süttivat vedelikku. Meedias levinud väide, et Khtab sidus naise radiaatori külge, ei vasta tõele. Naine teavitas juhtunust pere tugiisikut, kes kaasas politsei.
Khtabi süüdistatakse perevägivallas ja ähvardamises.
Eelmise aasta lõpul lepiti prokuröriga kokku tingimisi aasta ja kahe kuu pikkuses vanglakaristuses. Prokurör loobus aga süüdistuskokkuleppest ning seega läheb kriminaalasi edasi üldmenetluses. Khtab on endiselt vahi all.