Kaart: millises Eesti paigas roolijoodikud enim muret valmistavad (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roolijoodiku põhjustatud avarii Paides.
Roolijoodiku põhjustatud avarii Paides. Foto: Kaspar Pokk/Kanal2

Viimasel kolmel aastal on kõige rohkem purjus juhte elanike arvu kohta tabatud Võru- ja Põlvamaal, kuid roolijoodikute rohkusega paistab silma ka väike Hiiumaa.

Roolijoodikuid tabatakse endiselt kõikjal Eestis – igal ajal, igas kohas. Lõppenud aastal ei olnud isegi mitte üht päeva, mil politsei ei oleks mõnd alkoholi või narkoaineid tarvitanud juhti avastanud, kinnitas politsei- ja piirivalveamet (PPA) täna varem BNSile.

Kokku kõrvaldas politsei mullu liiklusest 7322 joobes sõidukijuhti ning roolijoodikute tõttu sai surma viis ja vigastada üle kahesaja inimese. Joobes juhte jäi eelmisel aastal vahele küll umbes 500 võrra vähem kui kahel eelneval aastal, kuid ohtlikud juhid liikluses on jätkuvalt probleem.

«Ehkki avastatud joobes juhtide arv on vähenenud, ei saa öelda, et olukord liikluses selles osas paremaks on läinud, kuna riigi tervikvaates on alkoholi ja narkootilist ainet tarvitanud juhi süül toimunud liiklusõnnetuste arv kasvanud,» kommenteeris PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Kui numbreid lähemalt vaadata, siis eelmisel aastal tabati maakondade võrdluses elanike arvu kohta kõige rohkem kriminaalses joobes ja väärteojoobes juhte Võrumaal (320), Põlvamaal (235), Hiiumaal (72) ja Järvamaal (236).

 

Võrumaal on võrreldes eelnevate aastatega olukord paranenud – 2015. ja 2014. aastal kõrvaldati seal liiklusest vastavalt 385 ja 364 joobes juhti –, kuid Põlvamaal ja Hiiumaal suuri muutusi ei ole.

Roolijoodikute arv on pidevalt kasvanud Järvamaal, kus möödunud aastal avastati võrreldes 2015. aastaga üks purjus juht rohkem, võrreldes 2014. aastaga aga koguni 53 juhti enam. Mujal maakondades on roolijoodikuid tabatud kord rohkem, kord vähem.

Ehkki pelgalt numbreid vaadates võib tunduda, et väiksemates maakondades on joobes juhtidega probleeme rohkem, ei saa Tikerpe sõnul seda siiski öelda. «Pigem võib selle põhjuseks olla tõsiasi, et väiksemates kohtades on liiklusintensiivsus suuremate linnadega võrreldes oluliselt madalam ning tõenäosus nn vahele jääda suurem,» pakkus Tikerpe, miks alkoholi tarvitanud juhte rohkem just väiksemates kohtades avastatakse.

Politsei tabas möödunud aastal enim joobes juhte 1. augustil (95), järgnesid 5. september (86), 7. veebruar (85) ja 9. juuni (79), vahendas BNS. Kuna neil päevadel korraldas politsei üleriigilisi puhumisaktsioone, võib oletada, et sõidukijuhtide kainust sagedamini kontrollides oleks ka aastas tabatavate roolijoodikute arv oluliselt suurem.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles