Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri CIA veebilehel avaldatud dokument väidab, et Eestimaa Kommunistliku Partei esimesele sekretärile Karl Vainole tehti kolm atentaadikatset.
CIA dokument: Karl Vainot üritati kolm korda tappa (9)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
18. jaanuar 2017, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Info Vaino atentaadikatsete kohta tuleb välja memorandumist CIA ametnikule Charles Watermanile, mis kirjeldab rahvarahutusi Nõukogude Liidus. Raport kannab kuupäeva 9. september 1983 ning sellel on märge «salajane».
Dokument viitab Washington Posti artiklile sama aasta aprillist, mis kirjeldas Poola tööliste seas puhkenud rahutuste võimalikku levikut Baltimaadesse. Leht kirjutas, et hoolimata Eestis levinud üleskutsetest ei ole ühtegi streiki aset leidnud.
«Sama järelduse esitas ka meie saatkond (mis on tõenäoliselt ka Washington Posti artikli allikas). Minu andmebaas näitab, et Eestis on aset leidnud üheksa streiki, 18 meeleavaldust, viis mässu ja seitse poliitilise vägivalla akti, kaasa arvatud kolm atentaadikatset Eesti kommunistliku partei liidrile Karl Vainole, kõik, välja arvatud kaks nendest käsitletud intsidentidest toimusid pärast 1979. aastat,» seisab internetis avalikustatud CIA memorandumis.
Kuigi Eestis ei toimunud avaliku info järgi 1980. aastate alguses ühtegi streiki, on viited streiki mainitud mitmes Eestit puudutavas CIA dokumendis.
Karl Vainot on täna internetis avaldatud CIA dokumentides mainitud seitsmel korral, sealjuures neljal korral Karl Vaino ja kolmel korral Karl Vayno nime all.
Kaitsepolitsei: põnev lugemine, iseäranis ajaloolastele
Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul on veebis avalikustatud CIA dokumendid kindlasti põnev lugemine avalikkusele, iseäranis ajaloolastele ja ajaloost huvitatutele.
«Mis puudutab aga näiteks toonast aega puudutavate kuritegude uurimist, siis julgeolekuasutused tegid koostööd ka enne nende failide avalikuks tegemist ning ei tea küll, et midagi oleks jäänud avastamata või uurimata, kuna need andmed polnud avalikult kättesaadavad,» ütles Puusepp.
Kaitsepolitsei endine peadirektor Raivo Aeg soovitab CIA raportitesse siiski kriitiliselt suhtuda. «Ei saa öelda, et kõik, mis kirjas, on sada protsenti tõde,» lausus ta.
Esiteks ei ole info saajal Aegi sõnul pädevust ja õigust infot ümber töötada: ta saab anda seda edasi samal kujul, nagu allikas on talle edastanud. Hinnata võib info tõenäosust ja kõrvutada seda teistega. Aga ka topeltagendid pole välistatud.
CIA kirjeldab dokumentides Karl Vainot kui vanameelset ja reformivastast kommunisti
1986. aasta aprillist pärinev dokument annab ülevaate Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) 27. kongressist. Dokument kannab märget «konfidentsiaalne». Ülevaate pealkiri on «NLKP 27 kongress: Gorbatšovi lõpetamata missioon».
Raportis on öeldud, et NLKP 27. kongressil ebaõnnestus saata selget signaali kultuuripoliitika liberaliseerimisest, mis tekkisid Gorbatšovi valimisega NLKP keskkomitee peasekretäriks.
Dokument mainib eraldi NSV Liidu kultuuriministri Pjotr Demitševi ja Eesti Kommunistliku Partei peasekretäri Karl Vaino kõnesid, mis avaldasid muret nõukogude kultuuri haavatavuse pärast Lääne mõjudele ja tõstatasid kahtlusi liberaliseerimise trendi suhtes. KGB esimees Tšebrikov avaldas muret, et videomakkide ja videokassettide levik kujutab ohtu partei monopolile filmide ja televisiooni valdkonnas.
CIA nõukogude analüüsi osakonna raporti «NSVLi ülevaade» üks peatükk on eraldi pühendatud olukorrale Eesti, Läti ja Leedu kommunistlike parteide juhtimises. Dokumendi kuupäev on 1. oktoober 1988 ja see kannab märget «salajane».
«Konservatiivsete vaadetega esimene sekretär Karl Vaino vallandati oma kohalt juunis 1988, kuna ta oli reformide läbiviimisel liiga paindumatu ja reformimeelne tiib leidis talle asendaja. Eesti intellektuaalid on öelnud, et kui Vainot poleks tema koha pealt vabastatud, «oleks toimunud plahvatus»,» kirjutas CIA oma raportis.
EKP juhtkond kartis reaalselt Poola streigilaine ja rahutuste kandumist Eestisse
1. detsembril 1983 koostatud raportis «NSVL: tarbijapoliitika» kirjeldab CIA Nõukogude Liidu majandust ja elatustaset NLKP peasekretäri Juri Andropovi valitsemisajal. Dokument kannab märget «konfidentsiaalne».
Dokumendis on eraldi välja toodud Karl Vaino artikkel ajakirjas Kommunist. CIA märkis, et Karl Vaino viitas oma artiklis otseselt Poola Solidaarsuse liikumise mõjule Eesti NSV-s. Eesti parteijuhid võtsid sügisel ja talvel 1981 tõsiselt võimalust, et streigilaine laieneb Poolast Eestisse.
«Karl Vaino artiklist selgub, et kuigi Eesti NSV elanikkond on ilmselt kõige enam teadlik Lääne ja Nõukogude Liidu elatustaseme erinevusest, ei kavatse kohalikud parteiliidrid keskenduda tarbijate olukorra parandamisele. Eestis levitatud lendlehed kutsusid ühetunnisele üldstreigile, kuid Karl Vaino artiklist selgub, et partei vastas streigi ja võimalike rahutuste võimalusele ideoloogilise ja propagandasurvele,» seisab CIA raportis.
Venemaal Tomskis sündinud Karl Vaino oli Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) eelviimane esimene sekretär, ning temast kujunes 1980. aastate venestamispoliitika sümbol. EKP esimene sekretär oli sel ajal võimuhierarhias Eesti NSVs kõige kõrgem amet. Karl Vaino oli sellel kohal aastatel 1978-1988. Karl Vaino vabastati EKP esimese sekretäri kohalt 1988. aasta 16. juunil laulva revolutsiooni ajal ja tema koha võttis üle eestimeelne Vaino Väljas.
Pärast esimese sekretäri kohalt lahkumist asus Karl Vaino Moskvas tööle Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei parteikontrolli komitee liikmena, sellel kohal töötas ta aastatel 1988-1990. Karl Vaino elab praegi Moskvas ja ta on pensionär.
CIA tegi veebis avalikuks ligi miljon dokumenti
USA Luure Keskagentuur (CIA) avalikustas veebis ligi 930 000 dokumenti ehk ligi 12 miljonit lehekülge varem salastatud materjali.
Dokumentidelt on salastuse märge maha võetud tegelikult juba varem, aga nüüd on ka laiemal üldsusel neile ligipääs. Varem võis dokumentidega tutvuda vaid Washington DC lähistel asuvas USA Rahvusarhiivis.