Ehkki paljuräägitud plaan hakata «pühapäevanarkomaanidele» hoiatavaid SMSe saatma läks vett vedama, kinnitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, et aeg-ajalt narkoaineid tarvitavad inimesed on jätkuvalt politsei teravdatud tähelepanu all.
Aastatagune uudis hoiatavatest tekstisõnumitest uimastite «pühapäevatarvitajatele» tekitas sotsiaalmeedias elavat vastukaja. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre rõhutas toona, et SMSide eesmärk on ennetus ja inimeste korrale kutsumine ning plaan loodetakse teoks teha veel samal aastal.
Ent SMS-teavitusi, nagu selgub, politsei ikkagi uimastitarvitajatele saatma ei hakka. «Me olime juba kõik põhjalikud analüüsid ära teinud, kui tuli välja, et isikuandmete kaitse seadus seab meile siiski mõningase piirangu,» rääkis Tambre.
Nimelt andis andmekaitse inspektsioon teada, et seaduse järgi on isikuandmetega tegemist juhul, kui telefoninumbriga seotud inimene on kas otseselt või kaudselt tuvastatav. Kuna inimese nimega on aga seotud kõik lepinguliste klientide telefoninumbrid, siis laieneb kõikidele numbritele isikuandmete kaitse.
Tambre sõnul on kõnekaardid küll anonüümsed, kuid sellisel juhul tulnuks luua lausa eraldi ametikohad kontrollimaks, millised tuhandetest numbritest on just kõnekaardi omad.
Ehkki SMS-teavitused jäävad ära, toonitas kriminaalbüroo juht, et probleem pole kuhugi kadunud – politsei fookus on endiselt suunatud neile narkotarvitajatele, kes elavad igapäevaselt normaalset elu, kuid pakuvad siiski diileritele tööd.
«Politsei ei saa ega soovi probleemi eest põgeneda,» märkis ta. «See sihtrühm – pidudel narkootikume tarvitavad inimesed – on ülioluline, ja kui me laiemalt nendeni ei pääse, siis teeme kitsamalt,» sõnas Tambre, et piltlikult öeldes SMSid tulevad, aga teisel kujul – inimestega otse suheldes.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo seadiski uimastitarvitamisvastases ennetustegevuses kitsama fookuse ja keskendub vähemalt esialgu vaid alaealistele, kes on narkootikume ostnud ja tarvitanud, ja kelleni jõutakse läbi uimastitega kauplejate. Kriminaalpolitseinikud teavitavad nüüd neist alaealistest ka noorsoopolitseinikke, kes nii laste kui ka nende vanematega vestlevad ja narkootikumidega seotud ohtusid selgitavad.
Mis puutub täiskasvanutesse, siis astus riik Tambre sõnul olulise sammu, kui otsustas ellu kutsuda narkoennetuse projekti, mis võimaldab politseil, prokuratuuril ja kohtul uimastitarvitajaid karistuse alternatiivina ekspertide juurde suunata.
Näiteks võidakse ööklubis tabatud ja väärteokorras kinni peetud uimastitarvitaja edaspidi saata spetsialistide juurde, kes temaga vestlevad, probleemi tõsidust hindavad ja vajadusel ta psühholoogi juurde suunavad.
Tambre sõnul on pühapäevatarvitajaid, kes korra nädalas või kuus erinevaid aineid tarvitavad, Eestis oluliselt rohkem kui paadunud narkosõltlasi. On teada, et nad kasutavad erinevaid diilereid ja eesmärk on selliseid tarvitajaid hoiatada ja teavitada, mitte ilmtingimata karistada.
«Narkootikumide müüjatega on ju lugu lihtne – neid kriminaalpolitsei üldiselt teab ja nendega ka tegeleb. Hoopis teine lugu ongi inimestega, kes ööklubis ecstasyt proovivad või kes on uimastitest sõltuvuses,» rääkis Tambre, et just selle sihtgrupiga peab rohkem tegelema.
Sõltlastest rääkides tõi ta ühe olulise arenguna välja kahjude vähendamise keskuste ehk rahvakeeli süstlavahetuspunktide kaardistamise, mida Põhja prefektuur Tervise Arengu Instituudil (TAI) koostada aitas.
Selle tulemusena leiti, et Tallinnas peaks taolisi keskusi praeguse kolme asemel olema tervelt tosin. Kuigi süstlavahetuspunktide rajamine on elanike jaoks tihtipeale ebameeldiv, on see TAI hinnangul ainus võimalus efektiivselt vähendada narkootikume süstivate inimeste riskikäitumist ja minimeerida sellega kaasnevat kahju ja kulu.
Tambre tõi veel positiivsena välja, et järjest rohkem diilereid peidavad oma ained metsa ja linnatänavatel käest-kätte kauplemise asemel toimuvadki tehingud metsas. «Meie arvates on see hea, sest paljud esmakordsed ostjad loobuvad ostmisest, kui peavad kuhugi metsa minema,» ütles Tambre, et oluline on just see, et igasuguse narkotehingu puhul oleks inimesel rohkem mõtlemisaega, ja mis kõige tähtsam, võimalus ümber mõelda ja loobuda.
Urmet Tambre selgitas mullu jaanuaris Postimehe stuudios, millistel alustel «pühapäevanarkomaanidele» hoiatavaid SMSe saatma hakatakse.
Loe lisaks: