Kersti Kaljulaid saabus lõputule Eesti presidendivalimiste rallile musta hobusena kolm päeva pärast valimiskogu luhtumist Estonia kontserdisaalis. Inimesed küsisid, kes on Kersti Kaljulaid. Seitse päeva hiljem valis riigikogu Kaljulaidi 81 poolthäälega Eesti presidendiks. Sel nädalal sai Kaljulaidil täis sada päeva riigipeana, Postimees tegi ülevaate, kuidas need on möödunud.
Kaljulaid tunnistab, et talle tehti möödunud suve alguses ettepanek presidendiks kandideerida, kuid ta loobus, põhjendades, et ei näinud toona olulist toetust enda taha koondumas.
Kaljulaid oli seni viimased 12 aastat töötanud Eesti liikmena Euroopa Kontrollikojas, kus tema ametiaeg pidi lõppema mullu mais. Kuna Eesti valitsus ei suutnud ligi aasta aega otsustada, kas Juhan Partsist peaks saama järgmine Euroopa Kontrollikoja liige, siis lahkus ta ametist alles Eesti presidendiks saades.
Meenutus kõigest, mis oli eelnenud: Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid.
24. september 2016 – valimiskogu ei suuda presidenti valida
Esimest korda ajaloos jäi valimiskogus Eesti riigile president valimata.
Valimiskogu teises voorus oli ristiga märgistamata hääletamissedeleid 57, kehtetuid hääletamissedeleid kolm. Hääletamisest võttis osa 332 valimiskogu liiget. Siim Kallas kogus 138 ja Allar Jõks 134 häält. Valituks oleks osutunud kandidaat, kelle poolt oleks hääletanud hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
Kuna ükski kandidaat ei saanud ka teises voorus nõutavat häälteenamust, tuli 14 päeva jooksul korraldada vabariigi presidendi erakorraline valimine riigikogus.
Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles pärast valimiste nurjumist, et kutsub kokku riigikogu vanematekogu. «Lähen praegu Toompeale, saadan neile kirja, et nad teaksid, et selline ülesanne neil tuleb. Las nad täna õhtul toibuvad ja mõtlevad järele, mis juhtus, ja võib-olla homse päeva jooksul mõtisklevad ka natuke,» ütles ta.
Nestori sõnul on uue nädala alguses kõigepealt vaja kokku leppida protseduur, kuidas ühise presidendikandidaadini jõuda, ning alles seejärel saab rääkima hakata nimedest. «See võtab mõne aja, aga ma teen kõik selleks, et president saaks 3. oktoobril esimeses hääletusvoorus valitud,» lubas riigikogu esimees.