Ülevaade: Kersti Kaljulaidi sada päeva presidendina

Kersti Kaljulaid valiti uueks Eesti presidendiks. Foto: Tairo Lutter / Postimees
Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kersti Kaljulaid saabus lõputule Eesti presidendivalimiste rallile musta hobusena kolm päeva pärast valimiskogu luhtumist Estonia kontserdisaalis. Inimesed küsisid, kes on Kersti Kaljulaid. Seitse päeva hiljem valis riigikogu Kaljulaidi 81 poolthäälega Eesti presidendiks. Sel nädalal sai Kaljulaidil täis sada päeva riigipeana, Postimees tegi ülevaate, kuidas need on möödunud. 

Kaljulaid tunnistab, et talle tehti möödunud suve alguses ettepanek presidendiks kandideerida, kuid ta loobus, põhjendades, et ei näinud toona olulist toetust enda taha koondumas.

Kaljulaid oli seni viimased 12 aastat töötanud Eesti liikmena Euroopa Kontrollikojas, kus tema ametiaeg pidi lõppema mullu mais. Kuna Eesti valitsus ei suutnud ligi aasta aega otsustada, kas Juhan Partsist peaks saama järgmine Euroopa Kontrollikoja liige, siis lahkus ta ametist alles Eesti presidendiks saades.

Meenutus kõigest, mis oli eelnenud: Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid.


24. september 2016 – valimiskogu ei suuda presidenti valida

Valimiskogu jättis vabariigi presidendi valimata. Pildil pettunud presidenikandidaat Siim Kallas abikaasaga Estonia kontserdisaalis.
Valimiskogu jättis vabariigi presidendi valimata. Pildil pettunud presidenikandidaat Siim Kallas abikaasaga Estonia kontserdisaalis. Foto: Erik Prozes ja Liis Treimann

Esimest korda ajaloos jäi valimiskogus Eesti riigile president valimata.

Valimiskogu teises voorus oli ristiga märgistamata hääletamissedeleid 57, kehtetuid hääletamissedeleid kolm. Hääletamisest võttis osa 332 valimiskogu liiget. Siim Kallas kogus 138 ja Allar Jõks 134 häält. Valituks oleks osutunud kandidaat, kelle poolt oleks hääletanud hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kuna ükski kandidaat ei saanud ka teises voorus nõutavat häälteenamust, tuli 14 päeva jooksul korraldada vabariigi presidendi erakorraline valimine riigikogus.

Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles pärast valimiste nurjumist, et kutsub kokku riigikogu vanematekogu. «Lähen praegu Toompeale, saadan neile kirja, et nad teaksid, et selline ülesanne neil tuleb. Las nad täna õhtul toibuvad ja mõtlevad järele, mis juhtus, ja võib-olla homse päeva jooksul mõtisklevad ka natuke,» ütles ta.

Nestori sõnul on uue nädala alguses kõigepealt vaja kokku leppida protseduur, kuidas ühise presidendikandidaadini jõuda, ning alles seejärel saab rääkima hakata nimedest. «See võtab mõne aja, aga ma teen kõik selleks, et president saaks 3. oktoobril esimeses hääletusvoorus valitud,» lubas riigikogu esimees.

Pikemalt võib leida kogu valimiskogus toimunu Postimehe blogist ja ülekandest: Postimehe otseblogi ja saade Estoniast: president jäi jälle valimata!

27. september – parlamendi ettepanek Kaljulaidile kandideerida

Riigikogu juhatuse liikmetest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu tegi Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida presidendiks.

Kaks päeva pärast valimiskogu luhtumist kogunes riigikogu vanematekogu taas presidendivalimisi arutama. Kõik fraktsioonid väljendasid valmisolekut ühist kandidaati otsida ja arvasid ka, et senised presidendikandidaadid rohkem enam kandideerima ei peaks.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul lähtus vanematekogu Kaljulaiule ettepanekut tehes eelkõige soovist president järgmisel esmaspäeval ära valida. «Järgmisena me hindasime, mis need võimalused on. Olukord on erinev kõigist varasematest, olukord on keeruline kõigile nendele inimestele, kellega erakonnad on suhelnud ja kellest ka on räägitud kas ajakirjanduses või kuskil mujal,» ütles ta.

Nestor märkis, et võimalike kandidaatide nimesid oli laual palju, kuid ta helistas täna ainult ühele inimesele. «Ka ülejäänud olid head kandidaadid, aga välja lähme sellega, kelle puhul usume, et tal on kõige tugevam fraktsioonide toetus,» lausus Nestor.

Varem kinnitas mitu allikat Postimehele, et kandidaatidena on sõelale jäänud Jüri Luik ja Kersti Kaljulaid.

«Riigikogu vanematekogu ütles mulle, et on tekkinud reaalne võimalus, et kõik riigikogu fraktsioonid, kui ma olen nendega kohtunud ja vestelnud, tahavad mõelda sellele, kas mina võiksin olla konsensuskandidaat Eesti vabariigi presidendi ametikohale,» rääkis Kaljulaid, kellega riigikogu esimees Eiki Nestor rääkis võimalikust kandideerimisest täna hommikul.

Kaljulaid ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et kohtub fraktsioonidega homme ja homme õhtuks on kõik juba palju targemad.

Kes on Kersti Kaljulaid?

Kuigi Kaljulaid on varem töötanud peaminister Mart Laari nõunikuna, juhtinud Eesti Energia Iru elektrijaama ja kuulunud Tartu Ülikooli nõukokku, ei teadnud avalikkus temast kuigi palju.

Kriitikud võtsid sõna: Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse

Kommunikatsiooniekspert Ivo Rull arvas, et kui Kersti Kaljulaid saab järgmiseks presidendiks, peab ta alustama enese tutvustamisest Eesti rahvale.

«See on päris tõsine probleem tegelikult, et inimesed ei tea presidendikandidaati, ei oska temast midagi arvata, ja siis riigikogu vanematekogu julgustab, et tegemist on väga pädeva ja sümpaatse inimesega,» arutles Rull. «See võib vastata tõele, kuid ilmselt siiski ei oodatud sellist lahendust, et ettepanek presidendiks kandideerida tehakse päris tundmatule inimesele.»

Postimees tegi samal päeval Kaljulaidi elukäigust ülevaate: «Kes on Kersti Kaljulaid?».

Kersti Kaljulaid

  • Sünd 30. detsembril 1969
  • Haridus: Tallinna 44. keskkool (1987), Tartu Ülikooli bakalaureusekraad (bioloogia, 1992) ja magistrikraad (ärijuhtimine, 2001)
  • Töö: peaminister Mart Laari majandusnõunik (1999–2002), Euroopa Kontrollikoja liige (2004. aastast)
  • Ühiskondlik tegevus: Tartu Ülikooli nõukogu esimees (2011. aastast), Arenguseire Nõukoja esimees riigikogu kantselei juures (2016. aastast)

Tänavaküsitlustes uuriti, mida inimesed Kaljulaidi kohta teavad.

Postimees tegi riigikogulastele presidendikandidaadi kohta viktoriini.

28. september – Kaljulaid kohtub fraktsioonidega ja saab enamuse toetuse

Järgmisel päeval kohtus Kersti Kaljulaid ühe päevaga järjest kõigi kuue parlamendi fraktsiooniga. Kuuest fraktsioonist asus teda presidendikandidaadina toetama viis.

Kersti Kaljulaid tuleb fraktsioonidega kohtuma. /Foto Tairo Lutter/
Kersti Kaljulaid tuleb fraktsioonidega kohtuma. /Foto Tairo Lutter/ Foto: Tairo Lutter / Postimees
Kersti Kaljulaid saabus riigikogu vanematekoguga kohtuma koos Allar Jõksi endise kampaaniameeskonna juhi Taavi Linnamäega. Taavi Linnamäest sai hiljem presidendi avalike suhete nõunik.
Kersti Kaljulaid saabus riigikogu vanematekoguga kohtuma koos Allar Jõksi endise kampaaniameeskonna juhi Taavi Linnamäega. Taavi Linnamäest sai hiljem presidendi avalike suhete nõunik. Foto: Liis Treimann ja Tairo Lutter

Kell 9 kohtus Kaljulaid Reformierakonna fraktsiooniga, mille liikmetel oli tema suhtes kõige rohkem eriarvamusi. Kell 10 alustas Kaljulaid kohtumist kaheksaliikmelise Vabaerakonna fraktsiooniga, kus oli eelmine õhtu samuti olnud kahtlejaid. Partei esimees Andres Herkel kinnitas kohtumise järel, et riigikogu hääletusel võib ta Vabaerakonna toetusega arvestada, kuigi tema ülesseadmiseks allkirja andmine jääb iga saadiku enda otsustada. Sellelt kohtumiselt suundus Kaljurand edasi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, kus tema toetus oli erakondliku tausta tõttu vaieldamatult suurim. Ka SDE toetas Kaljuranna kandidatuuri, riigikogu keskfraktsiooni esimees Kadri Simson lubas, et Kaljulaid võib Keskerakonnast arvestada 20 häälega 27-st.

EKRE ei toeta

Kuigi EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme oli erakonnakaaslastele enne kohtumist Kaljulaidiga saatnud kirja, milles pidas vajalikuks Kaljulaidi toetada, leidsid EKRE liikmed pärast kohtumist Kaljulaidiga, et ei saa teda ainsa fraktsioonina toetada.

«Pärast seda, kui me temaga kolmapäeval kohtusime, me üsna üksmeelselt leidsime, et inimene esindab «progressiivse inimkonna» seisukohti, mis ei ole meile vastuvõetavad,» ütles Helme ja tõi näiteks, et EKRE ei saa kuidagi suhtuda immigrantide vastuvõtmisse umbes nii, et avatud maailmas on see paratamatu. «Siin on veel terve hulk teemasid.»

Kaljulaid «Pealtnägijale»: minust saab empaatiline president

«Minust saab empaatiline president, kes räägib kõikide ühiskonnagruppidega ja kel ei lähe meelest, et nõrgemad enne,» vastas presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ETV saates «Pealtnägija» küsimusele, millise presidendi Eesti tema näol saab.

«Nende häält, kelle hääl kipub jääma vähem kuuldavaks, tuleb ühiskonnas võimendada ja see on väga oluline,» kinnitas Kaljulaid.

Saatejuht Mihkel Kärmas uuris Kaljulaiult nii tema pere, Eesti riigi ja ühiskonna probleemide kui tema lähiaja plaanide kohta.

Kaljulaid märkis, et teda üllatas pisut, et isegi riigikogulased uurisid tänastel kohtumistel palju tema pere kohta. Kaljulaid selgitas, et tal on neli last vanuses 27, 23, 11 ja 7, neist üks on tüdruk, kolm on poisid. «Olen ka vanaema,» lisas naine.

Kaljulaiu elukaaslane on TTÜ lõpetanud sideinsener. «Minu tugi ja seljatagune,» nentis Kaljulaid. Ta lisas, et tema pidi oma otsuse presidendiks kandideerida tegema paari tunniga, kuid palus, et tema perele antaks uue olukorraga kohanemiseks aega. «Ma loodan, et kõik mõistavad, et neile tuleb anda aega leida oma koht uues olukorras.»

29. september – abikaasa taust tekitab küsimusi

Eesti Ekspress kirjutab, et Kersti Kaljulaidi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski töötab või töötas suure tõenäosusega Teabeametis või sellega seotud asutustes.

Georgi-Rene Maksimovski (esiplaanil) 2007. aasta mais Tartu jooksumaratonil.
Georgi-Rene Maksimovski (esiplaanil) 2007. aasta mais Tartu jooksumaratonil. Foto: Janne Salumäe/sportfoto.ee

Teabeameti juht Mikk Marran lükkab Postimehele väite ümber. «Reeglina luureasutused kunagi ei kommenteeri, kas keegi töötab või ei tööta luureasutuses, aga kuna tegemist on väga tundliku küsimusega Eesti riigi jaoks ja tegemist on võimaliku tulevase Eesti riigipea abikaasa küsimusega, siis ma teen seekord erandi ja ütlen, et selle nimega inimene ei ole teabeametis töötanud ega tööta praegu,» lausus Marran.

Pikemalt: Suur saladus paljastatud: Kersti Kaljulaidi abikaasa töötas RIKSis.

Suhtekorraldaja Taavi Linnamäe teatas meediale, et Kersti Kaljulaidi abikaasa on Georgi-Rene Maksimovski. Rahvuselt eestlane, sünnijärgne Eesti kodanik. Hariduselt sideinsener.

Kaljulaidi abikaasa on töötanud Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses (RIKS). Maksimovskile on antud riigisaladuse luba seoses tema tööga RIKSis. RIKS teeb tihedat koostööd kõikide Eesti julgeolekuasutustega.

«Tegemist ei ole luurajaga, tema töö ei ole olnud seinaga ühte sulamine,» märkis Linnamäe.

29. september – Kaljulaid avaldab kirja Eestimaa inimestele

«Kui möödunud laupäeval loeti Estonia kontserdisaalis kokku kahe lõppvooru pääsenud kandidaadi hääletussedelid ning selgus, et vaatamata pea pool aastat kestnud kampaaniale jääb president seekord valimata, olid inimesed pettunud. Jagasin seda pettumust ja tunnen seda siiani. Ilmselt oli kõigil oma eelistus kandidaatide seast. Nii ka minul,» kirjutas Kaljulaid. Kogu tekst: Kersti Kaljulaid: minu kiri kõigile Eestimaa inimestele.

30. september – kandidaat seatakse üles 90 toetusallkirjaga

Parlamendierakonnad esitasid Kersti Kaljulaidi toetuseks antud allkirjad vabariigi valimiskomisjonile. / Jaanus Lensment/Postimees
Parlamendierakonnad esitasid Kersti Kaljulaidi toetuseks antud allkirjad vabariigi valimiskomisjonile. / Jaanus Lensment/Postimees Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Riigikogu 101 liikmest ei toetanud Kaljulaidi ülesseadmist seitsmeliikmeline Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ning keskerakondlased Heimar Lenk ja Oudekki Loone. Keskerakonnast ei andnud allkirja ka haiguslehel viibiv Rein Ratas ja Bakuus välislähetuses olev Mihhail Korb.

1. oktoober – tahab jääda elama Nõmme koju

Värske presidendikandidaat Kersti Kaljulaid on öelnud, et kui ta presidendiks saab, tahaks ta elada oma kodus, mitte Kadriorus. Nii pidi politsei tagama ööpäevaringse kaitse tema elukohas.

Politsei- ja piirivalveameti isikukaitsebüroo juht Andris Viltsin kinnitas, et kuigi presidendi uues elukohas Nõmmel tuleb kogu turvasüsteem nullist üles ehitada, täiendavaid piiranguid sellega naabritele ei laiene.

Kaljulaidil on e-kinnistusraamatu andmetel neli kinnistut Tallinnas ja üks Harku vallas Vääna-Jõesuus. Tallinnas Mustamäe linnaosas Nõmme piiril on Kaljulaidil kaks korterit erinevates kortermajades. Samuti omab ta korterit Mustamäel Keskuse tänaval. Nõmmel Külmallika põigus kuulub talle kinnistu (1009 ruutmeetrit) ning veel suurem kinnistu on Kaljulaidi nimel Vääna-Jõesuus (1960 ruutmeetrit).

Kersti Kaljulaidi eramu Nõmme linnaosas, selles majas soovis ta presidendiametis edasi elada.
Kersti Kaljulaidi eramu Nõmme linnaosas, selles majas soovis ta presidendiametis edasi elada. Foto: Erik Prozes

2. oktoober – esineb üksi ETV «Valimisstuudios»

Õhtul enne presidendivalimiste riigikogu vooru vastas presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ETV «Valimisstuudios» saatejuhtide Andres Kuuse ja Marko Reikopi küsimustele. Saate lõpus teeb presidendikandidaat lühikese pöördumise, kus sõnab: «Ma luban alati reageerida ennetavalt, kui kõne all on meie julgeolek, turvalisus, kui ohus on meie vabadused või kui nõrgematele tehakse liiga. Aitäh.»

Kersti Kaljulaid telesaates esinemas.
Kersti Kaljulaid telesaates esinemas. Foto: Videokaader

3. oktoober – Kaljulaid valitakse presidendiks

Kuna parlament ja valimiskogu ei suutnud viie hääletusvooru jooksul presidenti ära valida, langes see ülesanne esimest korda Eesti ajaloos uuesti riigikogu liikmete õlule. Esmaspäeval, järjekorras juba kuuendas hääletusvoorus, oli kandidaate vaid üks – Euroopa Kontrollikoja senine liige Kersti Kaljulaid.

Riigikogu valis Kersti Kaljulaidi 81 poolthäälega Eesti presidendiks. 17 riigikogu liiget jättis valiku tegemata. Hääletamisest võttis osa 98 saadikut. Kohal polnud keskerakondlasi Rein Ratast (puudus tervislikel põhjustel), Siret Kotkat ja Martin Repinskit.

Kersti Kaljulaid valiti uueks Eesti presidendiks. /Foto Tairo Lutter/
Kersti Kaljulaid valiti uueks Eesti presidendiks. /Foto Tairo Lutter/ Foto: Tairo Lutter / Postimees

Pikemalt kogu Kaljulaidi valimise protsessist riigikogus: Otsepilt ja blogi: Kersti Kaljulaid valiti Eesti presidendiks.

Kaljulaid tänas parlamenti usalduse, talle antud allkirjade ja häälte eest. «Meie koostöö tuleb sõbralik ja hea, selles olen täna täiesti veendunud. See on suurepärane kapital, mida võtta siit kaasa Kadriorgu,» ütles ta riigikogu ees.

Postimehe ajakirjanikud tegid järjekorras 6. otseülekande, kui Kersti Kaljulaid valiti Eesti presidendiks:

Kaljulaidi õnnitlesid kohe Läti ja Leedu riigipead. Paljud poliitikud õnnitlesid teda, kuna ta oli just valitud Eesti esimeseks naispresidendiks.

Kersti Kaljulaid valiti uueks Eesti presidendiks. Pressikonverents. /Foto Tairo Lutter/
Kersti Kaljulaid valiti uueks Eesti presidendiks. Pressikonverents. /Foto Tairo Lutter/ Foto: Tairo Lutter / Postimees

Läti üks juhtivaid uudisteportaale TVNET.lv avaldas selle uudise peale samal päeval foto Kersti Kaljulaidist, mis on tehtud 30 aastat tagasi Lätis bioloogide kokkutulekul.

President Kersti Kaljulaid 30 aastat tagasi Lätis bioloogide kokkutulekul.
President Kersti Kaljulaid 30 aastat tagasi Lätis bioloogide kokkutulekul. Foto: twitter/TVNET.lv

5. oktoober – hüvastijätt kolleegidega Luksemburgis

Viis päeva enne presidendiametisse astumist sõitis Kersti Kaljulaid Luksemburgi, et jätta hüvasti kolleegidega Euroopa Kontrollikojas. Reisil saatis teda ihukaitsja.

Bussisõit Amsterdami lennuväljal, presidendiks valitud Kersti Kaljulaid reisis turistiklassis.
Bussisõit Amsterdami lennuväljal, presidendiks valitud Kersti Kaljulaid reisis turistiklassis. Foto: Jaanus Lensment
Eesti presidendiks valitud Kersti Kaljulaid sõitis Luksemburgi, et panna punkt oma tööle Euroopa Kontrollikojas. Pildil kätlemistseremooniat meenutav hüvastijätt kolleegidega. / Jaanus Lensment/Postimees
Eesti presidendiks valitud Kersti Kaljulaid sõitis Luksemburgi, et panna punkt oma tööle Euroopa Kontrollikojas. Pildil kätlemistseremooniat meenutav hüvastijätt kolleegidega. / Jaanus Lensment/Postimees Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

10. oktoober – Kaljulaid annab ametivande

President Kersti Kaljulaid andis riigikogu ees ametivande ja pidas kõne. Toompeal riigikogu hoone esisel platsil oli üles rivistatud auvahtkond ning toimus vabariigi presidendi ametisse astumise pidulik tseremoonia. Täismahus: Otseblogi: Kersti Kaljulaidist sai Eesti president.

10 aastat presidendiametit pidanud Toomas Hendrik Ilves andis ameti üle Kersti Kaljulaidile.
10 aastat presidendiametit pidanud Toomas Hendrik Ilves andis ameti üle Kersti Kaljulaidile. Foto: Erik Prozes / Mihkel Maripuu / Liis Treimann / Tairo Lutter

President Kersti Kaljulaid ütles riigikogus ametisse astumisel peetud kõnes, et president ei saa ise luua enesekindlust toetavat, õiglast ja hoidvat keskkonda, kuid saab olla nõudlik sõnastaja, et meie lastele ja lastelastele olulised teemad oleksid pidevalt päevakorral. «Presidendi vastutus on laste ja lastelaste Eesti. Enesekindlate, haritud ja tervete inimeste Eesti. Paratamatult järeldub sellest, et president peab olema seal, kus on raske,» ütles ta.

Kaljulaid andis ametivande.
Kaljulaid andis ametivande. Foto: Erik Prozes / Mihkel Maripuu / Liis Treimann / Tairo Lutter

Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid tegid Valges saalis sissekande külalisteraamatusse ja toimus ka nende pidulik pildistamine koos abikaasadega. Seejärel väljusid presidendipaarid auvahtkonna saatel riigikogu hoonest ning Kaljulaid tervitas Lossi platsil aukompaniid.

Presidendivahetus. President Kersti Kaljulaidi ametisse nimetamise tseremoonia. Pildil paremal Toomas Hendrik Ilves ja Ieva Ilves, vasakul Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski. /Mihkel Maripuu/
Presidendivahetus. President Kersti Kaljulaidi ametisse nimetamise tseremoonia. Pildil paremal Toomas Hendrik Ilves ja Ieva Ilves, vasakul Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski. /Mihkel Maripuu/ Foto: Tairo Lutter / Postimees

«Tervist, proua president!»

Video sellest, kuidas president Kersti Kaljulaid auvahtkonda tervitab.

Presidendid Kaljulaid ja Ilves läksid seejärel Kadriorgu ja õhtul toimus Kadrioru väliskunsti muuseumis vastuvõtt, kuhu olid kutsutud põhiseaduslike institutsioonide esindajad, valitsuse liikmed, diplomaadid ja kõrged riigiametnikud.

20. oktoober – president teeb esimesed välisvisiidid

President Kersti Kaljulaid sõitis hommikul tutvumisvisiidile Soome ja õhtul edasi Lätti. Kaljulaid kohtus Soome riigipea Sauli Niinistö ja Läti riigipea Raimonds Vējonisega.

Presidendid Kersti Kaljulaid ja Sauli Niinistö Helsingis Mäntyniemis, põhjanaabrite riigipea ametlikus residentsis.
Presidendid Kersti Kaljulaid ja Sauli Niinistö Helsingis Mäntyniemis, põhjanaabrite riigipea ametlikus residentsis. Foto: LEHTIKUVA/REUTERS
Kersti Kaljulaid jättis oma Läti kolleegi julgustusel külalisteraamatusse oma käekirjanäidise.
Kersti Kaljulaid jättis oma Läti kolleegi julgustusel külalisteraamatusse oma käekirjanäidise. Foto: Sander Ilvest

27. oktoober – esimene sisevisiit Lääne- ja Ida-Virumaale

Presidendi esimene sisevisiit viis ta Lääne- ja Ida-Virumaale, kus ta külastas kohalikke ettevõtteid ja asutusi ning kohtus kohaliku elu edendajatega.

Kersti Kaljulaidi teine päev Virumaal. President alustas päeva Viru pataljonis.
Kersti Kaljulaidi teine päev Virumaal. President alustas päeva Viru pataljonis. Foto: Tairo Lutter
President Narva Kolledžis. / Tairo Lutter
President Narva Kolledžis. / Tairo Lutter Foto: Tairo Lutter / Postimees

«Soovin järgmiste kuude jooksul külastada kõiki Eesti maakondi. Lääne- ja Ida-Virumaa on kultuuriliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt väga mitmepalgelised kogukonnad. Need on maakonnad, kus väga erineva taustaga inimesed panustavad üheskoos Eestisse,» sõnas Kaljulaid visiidi eel.

1. november – Kaljulaid ütleb kirikule ära

Postimees kirjutab, et president Kersti Kaljulaid on esimene Eesti riigipea, kes keeldus oma ametisse nimetamise päeval tema auks korraldatavast tänujumalateenistusest. Mis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja presidendi koostööst edasi saab, jäi ebaselgeks.

Pärast riigikogus ametivande andmist 2006. aasta 9. oktoobril osales president Toomas Hendrik Ilves koos tollase abikaasa Evelin Ilvesega Kaarli kirikus jumalateenistusel, nende kõrval istuvad president Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel.
Pärast riigikogus ametivande andmist 2006. aasta 9. oktoobril osales president Toomas Hendrik Ilves koos tollase abikaasa Evelin Ilvesega Kaarli kirikus jumalateenistusel, nende kõrval istuvad president Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel. Foto: Mihkel Maripuu

«Ametisse valimise päeval õnnitlesin proua Kersti Kaljulaidi telefoni teel ja andsin teada ka tänujumalateenistuse tavast ning meie valmisolekust seda korraldada. Valitud president lubas asja üle mõelda,» mäletas Viilma.

Viilma meenutas, et tava loojaks oli president Lennart Meri, kes soovis, et jumalateenistus toimuks Tallinna toomkirikus kui Eestimaa peakirikus. Traditsioon riigipea ametisse asumisel jumalateenistust pidada pärineb Põhjamaadest.

Paar päeva pärast valimist sai kirik aga presidendi kantseleist vastuse, et tänupalvusest on otsustatud loobuda.  Artikkel täismahus: Kaljulaid ütles kirikule ära.

Kaljulaidi samm leiab Eesti ühiskonnas palju poolehoidu, aga ka kriitikat. «Ma talun presidendi otsust, aga pean seda siiski väga kehvaks. Presidendi jaoks ei ole ka eliidi kätlemine olnud varem tema vabariigi aastapäeva tähistamise osa. Siis poleks siiras ka kätlemisega algust tegemine, mis tuleb tänase seisuga 2017. aasta 24. veebruaril kindlasti,» võttis sõna suhtekorraldaja Janek Mäggi. Artikkel täismahus: Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?

Paar päeva hiljem selgitas president oma suhet kirikuga pikemalt Facebooki seinal.

13. november – isadepäeva kõne

On isadepäev 2016. Samas - tervet 21. sajandit võib meie kultuuriruumis julgesti kutsuda isade sajandiks. Veelgi enam, tahaksin seda kutsuda perede taasühinemise sajandiks, alustas president oma isadepäeva kõne Estonia kontserdisaalis.

Täismahus: Kersti Kaljulaid: 21. sajandit võib nimetada isade sajandiks

Eesti Naisliit kuulutas täna Estonia kontserdisaalis toimunud aktusel aasta isaks Tiit Soku. / Jaanus Lensment/Postimees
Eesti Naisliit kuulutas täna Estonia kontserdisaalis toimunud aktusel aasta isaks Tiit Soku. / Jaanus Lensment/Postimees Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

5. detsember – ehitakse jõulukuuske

7. detsember – president kohtub Pariisis Hollande'iga

President Kersti Kaljulaid kohtus Pariisis Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga.

President Kersti Kaljulaid kohtus Pariisis Elysee palees Prantsuse presidendi Francois Hollande’iga.
President Kersti Kaljulaid kohtus Pariisis Elysee palees Prantsuse presidendi Francois Hollande’iga. Foto: J. Bonet / Prantsuse presidendi kantselei

«Prantsusmaa on Eesti jaoks väga oluline liitlane. Me loome üheskoos turvalisust. Meie sõdurite saapad astuvad kõrvuti Malis ning varem Kesk-Aafrika Vabariigis ja Atlanta piraaditõrjemissioonil. Prantslased panustavad suures ulatuses ka järgmisel aastal meile saabuvasse NATO pataljoni,» ütles Kaljulaid kohtumise järgselt.

8. detsember – töövisiit Brüsselisse

Töövisiidil Brüsselisse kohtus president Kersti Kaljulaid Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski, NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.

14. detsember – sõidab uue lahingumasinaga CV90

18. detsember – president kõneleb ERRi 90. aastapäeval

22. detsember – Kaljulaid aastalõpuintervjuus: maailma väljakutsed on igale riigile üksi olles liiga suured

Eesti rahvas tuleb hoida poliitilistele otsustajatele nii lähedal kui võimalik. Poliitika on eestvedamise kunst, see ei ole meelelahutussektori osa, ütles oktoobris ametisse asunud president Kersti Kaljulaid Postimehe aastalõpuintervjuus. Loe pikemalt: Maailma väljakutsed on igale riigile üksi olles liiga suured.

Meenuta ka presidendi jõulukaarti.

27. detsember – Kaljulaid võtab veel sõna religiooni teemal

31. detsember – presidendi uusaasta tervitus

Head Eestimaa inimesed! Soovin teile oma peaga mõtlemist, otsustusjulgust ja enesekindlust. Oskust jagada tunnustust ja vastu võtta kriitikat. Ja soovin, et meil kõigil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust rõõmu tunda. Ise, pereringis, tööl ja sõpradega, eestlaste ja eestimaalastena. Hoides üksteist hoiame kõik koos Eestit! Head uut aastat!

Postimees toob välja viis mõtet presidendi uusaastatervituse kohta:

  1. Ma soovin, et järgmine aasta tuleks globaalses mõttes lootustandvam ja – igavam.
  2. Ohud ja riskid sünnivad vaikimisest ja otsustamatusest, mitte tegutsemisest. Nii tulebki seda rahutut maailma võtta – tunda kaasa ja aidata neid, kes hetkel kannatavad. Teha selgelt ja avalikult omad järeldused ja tegutseda nii, et meie rahu ja areng oleksid tagatud.
  3. Ma ei oska välja arvutada heategude koguväärtust, et sellest siis lahutada pahategude negatiivne tulem ja leida vastus, kui palju on meil nüüd rohkem headust. Ent täpne arvutus polegi kõige olulisem. Oluline on hoopis see, et me kiidaksime üksteist tehtu eest. Südamest tulevat tunnustamist ei saa kunagi olla liiga palju.
  4. Just praegu, kui maailm meie ümber on muutlik ja raskesti tõlgendatav, on eriti oluline üksteist hoida. Mõelda, mis on need väikesed sammud, kuidas me igaüks iga päev saame ise midagi paremaks teha. Suured ja üleilmsed mured ei ole põhjus jätta lahendamata kohalikud ja pisikesed probleemid.
  5. Vajame nutikaid ideid ja lahendusi, mis ei tule üksteise arvelt, vaid üksteise soove ja tahtmisi võimendades. Ja et teha paremini, on mõistlik vahel olla ka konstruktiivselt kriitiline.

13. jaanuar – president tõmbab vabariigi aastapäeva vastuvõtu külaliste arvu vähemaks

Presidendi kantselei kommunikatsioonispetsialist Rika Margat ütles ERRi portaalile, et kutsed on saadetud umbes 500 inimesele, keda oodatakse vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtule koos kaaslastega. Ta rõhutas, et kutsutute lõplik ja täpne arv on veel lahtine.

Eelmisel aastal saadeti välja umbes 700 kutset ning kohale tuli külalisi koos kaaslastega umbes 1000.

14. jaanuar – avaldab kaastunnet Lembitu Kuuse lähedastele ja kolleegidele

18. jaanuar – näitab Viljandi järve uisurajal head vormi

Tervisesportlasena mitme alaga sina peal olev Kaljulaid liugles Viljandi rattaklubi meeste puhastatud uisuraja läbi viis korda ja sai treeningu kogudistantsiks 20 kilomeetrit.

20. jaanuar – Kaljulaid õnnitleb Trumpi ametisse astumise puhul

20. jaanuar – Kaljulaid Pätsi monumenti avama ei läheks

President Kersti Kaljulaid ütleb Sakalas järgmine päev ilmuvas intervjuus, et ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga.

«Ehkki kõigi inimeste tegevust tuleb hinnata nende ajastu kontekstis, kuulun minagi nende hulka, kes arvavad, et vaikival ajastul oli oma roll selles, et meil läks nii halvasti, nagu läks. Kui otsustajate ring jääb kitsaks, siis pole poliitikul piisavat seljatagust ja see on kindlasti probleem, oli probleem ka toona,» põhjendas ta.

21. jaanuar – Kaljulaid võtab sõna sisepoliitikas

Pilistveres riigimees Jüri Vilmsi büsti ees Sakala usutlusele vastates avaldas Kersti Kaljulaid arvamust, et Eesti riik ei peaks Konstantin Pätsile monumenti püstitama.
Pilistveres riigimees Jüri Vilmsi büsti ees Sakala usutlusele vastates avaldas Kersti Kaljulaid arvamust, et Eesti riik ei peaks Konstantin Pätsile monumenti püstitama. Foto: Elmo Riig

Sakalas täna ilmunud intervjuus avaldab president Kersti Kaljulaid arvamust muu hulgas kaheksa ärimeeste tehtud annetuste kohta Eesti erakondadele, leides, et seaduse ostmine ei ole okei ka siis, kui seda tehakse üllatel eesmärkidel.

«Kas te mäletate 17-18 aasta tagust aega, kui Aino Järvesoo investeeris seninägematul moel Eesti iibepoliitikasse? Tollal polnud meie ühiskond veel valmis maksurahaga kinni maksma kunstlikku viljastamist. Aga Järvesoo initsiatiiv muutis suhtumist. Ta toetas seda valdkonda oma rahaga nii kaua, kuni riik mõistis ja muutus.

Kui võtan siia kõrvale hiljutise näite, pean esmalt ütlema, et ei tea, kas erakonnad teadsid või ei teadnud, et neile tuleb selle seadusemuudatuse eest raha. Mängime mängu, et nad teadsid või vähemalt mõni neist teadis. Sel juhul eelistan mina sügavalt Aino Järvesoo mudelit. Seaduste ostmine ei ole okei, isegi mitte siis, kui ostetav seadus on sisult üllas,» sõnab president.

Loe täismahus Sakalast: President: seaduste ostmine ei ole okei.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles