Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Taas algab parima ja halvima seaduse konkurss

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: PantherMedia / Scanpix

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kuuendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.

Konkursil võivad osaleda 2016. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Seadused kandideerivad kahes kategoorias:

  • Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
  • Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuu vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.

Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.

Mullune parim seadus on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning halvim oli riigikogu liikme staatuse seadus.

Oma põhjendatud ettepanekuid oodatakse hiljemalt 6. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Hea õigusloome tava on Teenusmajanduse Koja poolt koostatud eesmärgiga tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet.

Teenusmajanduse Koja juhatuse esimehe Jaan Pillesaare sõnul oli 2016. aasta Eesti inimestele suurte muutuste ja ka ootuste aasta.

«Kas ja kuidas need täituvad, kui tarku ja läbikaalutud valikuid ja millise kvaliteediga otsuseid tehakse, mõjutab kodanike heaolu ja riigi jätkusuutlikkust paljudeks aastateks. Üha enam muutub õiguskultuuri oluliseks osaks usaldus seaduste vastu, seadusmuudatuste põhjendatus ja muutmise protsessi läbipaistvus. Hea õigusloome tava sõnastab kvaliteetse seadusloome põhimõtted. Hea õigusloome tava tähendab mitte lihtsalt arvamuse küsimist, vaid ka valmisolekut sisuliseks aruteluks seadusandja ja õiguse igapäevase rakendaja vahel,» rääkis Pillesaar.

Tema sõnul muutub ühiskonnale üha kulukamaks seadusandja soov kõike reguleerida, riigi rolli kõikides suhetes äärmuslikult suurendada. «Riigi ülemäärane sekkumine regulatsioonidega ei ole omane vabadele demokraatlikele ühiskondadele. Ülereguleerimine hävitab kogukonna oma otsustusvõime ning sidususe ja muudab riigipidamise bürokraatlikuks, kalliks ja korruptiivseks,» ütles Pillesaar.

Teenusmajanduse Koda on seisukohal, et õigusloome arengute tähelepanelik ja kriitiline jälgimine on eluliselt oluline kõigile – nii ettevõtjatele kui kodanikele. Me lihtsalt peame oleme nõudlikud nii selle sisu kui vormi osas. Õigusloome peab muutuma teadmispõhiseks, eesmärgipäraseks ja rakendatavaks.

Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Hea õigusloome tava

  1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
  2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
  3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
  4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
  5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
  6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist.
  7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
  8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.
Tagasi üles