Ülemöödunud nädalal hakkas meedias liikuma spekulatsioon, et altkäemaksu võtmises ja teistes korruptsioonikuritegudes süüdistatud Edgar Savisaar võib kohtupidamisest pääseda tervislikel põhjustel. Õiguseksperdid ja justiitsministeerium ütlevad, et tegu on äärmiselt erandliku kriminaalmenetluse lõpetamise alusega.
Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar võib tervislikel põhjustel kohtupidamisest Harju maakohtus pääseda ja tõenäoliselt tõuseb küsimus Savisaare (66) tervislikust seisundist päevakorda eelistungitel, kirjutas ERR. Kuna terviseandmed on delikaatsed isikuandmed, siis käsitleb kohus neid kinniste uste taga ja avalikkusele selle kohta teavet ei anta.
Eestis on kriminaalmenetlust võimalik lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvide 200 ja 199 lõige 1 punkti 6 alusel siis, kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline menetluses osalema ega karistust kandma. Parandamatu haigestumine lisati kriminaalmenetlust välistavate asjaolude loetellu 2011. aastal.
Seda, mida «parandamatult haigestunud» tähendab, seadus ei täpsusta, nii ei ole ka mingit diagnooside ega kuritegude loetelu, milles selline lõpetamine võimalik on. «See tähendab, et see on võimalik igas menetluses,» tõdes justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.
«Sellest, et Raimond Kaljulaid räägib, et Savisaar võib olla nii raskelt haigestunud, et tema kriminaalasja edasi menetleda ei saa, ei ole põhjust teha järeldust, et selline on ka just Savisaare enda plaan.»
Kuigi lõpliku otsuse teeb kohtumenetluses kohus ja kohtueelses menetluses prokuratuur, siis on Tuuliku sõnul selleks vaja kindlasti ekspertiisi. «Täpset statistikat meil kahjuks esitada ei ole, kuid saame siiski öelda, et tegemist on äärmiselt erandliku lõpetamise alusega,» ütles ta.
«Muidugi on see erandlik,» kinnitas ka Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar ja tõi välja Assar Pauluse juhitud kuritegeliku ühenduse kohtuprotsessi, kus kohtusaali toodi ühe süüdistatava jaoks isegi voodi, kuna tema tervislik seisund ei võimaldanud tal ratastoolis pikkadel istungitel osaleda. Kohtupidamisest isiku üle sellest hoolimata ei loobutud.
Saare jaoks tekitab küsimusi, kust väited Edgar Savisaare kriminaalmenetluse lõpetamise kohta lendu lasti. «See ei kõla väga veenvalt,» lausus ta ja märkis, et teatud huvigruppides ja poliitilistes ringkondades tuntaksegi huvi selle vastu, et Savisaare kriminaalasi lihtsalt eimillegagi lõppeks.
«Sellest, et Raimond Kaljulaid räägib, et Savisaar võib olla nii raskelt haigestunud, et tema kriminaalasja edasi menetleda ei saa, ei ole põhjust teha järeldust, et selline on ka just Savisaare enda plaan,» märkis Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter.
Ginter selgitas, et seaduse järgi peab haigestumine olema selline, et ei prognoosita paranemist, ning niivõrd raske, et süüdistatav ei ole selle tõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Juhul kui raskelt ja parandamatult haigestumine toimub pärast kohtus süüdi mõistmist ja karistuse mõistmist, siis on samuti võimalik isik karistuse kandmisest vabastada.
«Põhimõtteliselt ma eriti ei usu, et selline variant käiku läheks, sest Savisaare tervis pole viimasel ajal avalike andmete järgi nii halb olnud. Kindlasti ei oleks see variant avalikkusele hea, sest süü küsimus jääks välja selgitamata,» tõdes Ginter.
Kriminoloogia professor nentis, et kui Savisaare tervis peaks tõesti nii äärmiselt halb olema, siis ei sõltu menetluse lõpetamine enam prokuratuurile sellise lahenduse meeldimisest, sest kui tervis menetlemist ei võimalda, siis asja edasi menetleda ei saa – süüdistatav peab saama menetluses osaleda. «Tagaselja menetlemist situatsioonis, kus süüdistatav haiguse tõttu pole võimeline menetluses osalema, demokraatlikud riigid võimalikuks ei pea,» toonitas Ginter.
Tartu Ülikooli kriminoloogia professori Jüri Saare selgitusel loob seadus palju erinevaid võimalusi, mis ei tähenda, et neid kõiki ka pidevalt kasutatakse. «Kujutage ette kriminaalasja, kus arutatakse inimesele vanglakaristuse mõistmist, aga on tuvastatud ekspertiisiga, et ta on nii haige, et ta sureb kuu aja pärast. Mis mõte on sellisel juhul asja lõpuni menetlemisel ja talle karistuse määramisel?» kirjeldas Saar olukordi, kus tavaliselt kriminaalmenetluse lõpetamist tervislikel põhjustel kasutatakse.
Kirjanik Kaur Kenderi protsessil pälvis palju tähelepanu tema vaimse tervise ekspertiisi saatmine. «Mõne inimese üle ei saagi kohut pidada, kuna ta vaimne tervis seda ei võimalda. Aga ei ole ju kuulda olnud, et Edgar Savisaare vaimsel tervisel midagi viga oleks,» tõdes Saar.
Seaduse järgi on inimest võimalik tervislikel põhjustel karistuse kandmisest vabastada, kui ta haigestub parandamatult. «Näiteks diagnoositakse vangil vähk ja elulemuse prognoos on ainult paar kuud, siis lihtsalt humanistlikest kaalutlustest vabastatakse ta enne tähtaega vms,» selgitas professor.
Savisaare kriminaalasja eraldamine ülejäänud süüdistatavate kriminaalasjadest tekitaks Saare arvates protsessis paraja õigusliku ummiku. «Savisaar on antud kaasuses keskne figuur. Kui on antud altkäemaksu, siis on seda antud temale. Kas siis teised saavad altkäemaksu andmise eest karistada, aga põhifiguur ja altkäemaksu võtja pääseb tervislikel põhjustel?» küsis õigusekspert.
Alates 2011. aasta septembrist, mil parandamatu haigestumine kriminaalmenetlust välistavate asjaolude nimekirja lisati, on sellel alusel kriminaalmenetlusi kohtu poolt lõpetatud Eestis vähemalt üheksa korda. Mullu oli selliseid kaasusi kaks, aasta varem polnud ühtegi. Kriminaalmenetluse saab enne kohtusse jõudmist samal alusel lõpetada ka prokuratuur.
2011. aastal novembris lõpetas Võru maakohus kriminaalmenetluse toona kõigest 25-aastase Mihkli suhtes, kuna too oli pärast õnnetust parandamatult haigestunud ja 100-protsendiliselt töövõimetuspensionär. Meest süüdistati avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga.
Hiiumaa genotsiidis süüdistatu
Samal aastal pääses kohtupingist 86-aastasena inimsusevastases kuriteos süüdistuse saanud Jaan Pähna.
Süüdistuse järgi aitas Pähna ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna töötades 1949. aasta veebruaris ja märtsis tuvastada 46 väljasaatmisele ja ümberasustamisele kuuluvat isikut. Ta kogus andmeid ja koostas 14 perekonna kohta salajased õiendid, mis olid aluseks nende väljasaatmisotsuse tegemisel. Välja saadeti Pähna tegevuse tulemusel 41 inimest, kellest suri Siberis kaheksa.
Pähna suhtes viidi kokku läbi kolm kohtuarstlikku ekspertiisi, mis leidsid, et ta ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu osalema kohtuistungil ja viibima kinnipidamisasutuses. Kohtuarstliku ekspertiisi järgi oli süüdistatav sisuliselt voodihaige. Kui algselt oli kohus sunnitud menetlust jätkama, sest seadus kriminaalmenetlust tervislikel põhjusel lõpetada ei võimaldanud, siis 2011. aastal täiendati kriminaalmenetlust välistavate asjaolude loetelu punktiga 6 ehk parandamatu haigestumisega ja tema kohtuasi lõpetati.
Jaan Pähna suri 2012. aastal.
Teine küüditamises süüdistatu
Sama saatus tabas genotsiidis ja tsiviilelanikuvastases ründes süüdistuse saanud 85-aastast Väino Pehki.
Pehki süüdistati selles, et ta okupatsioonivõimu esindajana 1949. aasta veebruaris ja märtsis tegi kindlaks 56 «kulakute» ja «natsionalistide» gruppi arvatud perekonna andmed, mis olid aluseks nende väljasaatmisotsuste tegemisel. Pehki tuvastatud isikutest õnnestus operatiivgrupil kinni võtta ja välja saata neli inimest.
Süüdistuse järgi osales Pehk ka isiklikult sama aasta märtsis kaheksa inimese kinni võtmises ja relvastatud valve all väljasaatmises. Kinni võetud perekonnad pandi rongile ja saadeti Eestist alaliselt välja ning asustati sunniviisiliselt ümber Novosibirski oblasti Severnõi rajooni Severnoje ja Tšebaki küladesse. Väljasaadetutel lubati Eestisse tagasi pöörduda 1957.–1958. aastal.
Süüdistatav Pehk ei ilmunud 2011. aasta novembris toimunud kohtuistungile, kuna viibis haiglas. Pehkile tehti korduvalt kohtuarstlikku ekspertiisi ja eksperdid jäid arvamusele, et süüdistataval puudub prognoos paranemise suhtes. Tartu maakohus leidis 2012. aasta mais, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses kohtualuse parandamatu haigestumisega.
Võimuesindajaga vägivallatsenud mees
Möödunud aastal lõpetas tollane Harju maakohtu kohtunik Helve Särgava kriminaalmenetluse Jüri suhtes, keda süüdistati ähvardamises, kehalises väärkohtlemises ja vägivallas võimuesindaja vastu.
Süüdistatava kaitsja esitas kohtule taotluse Jüri suhtes menetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 199 lg 1 p 6 alusel, kuna kohtuistungi alguses ilmnes, et Jüri tervis on halvenenud, välja kutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse.
PERHi haigusloo väljavõttes, kus kirjeldati süüdistatava haiguse kulgu (varasema peatrauma tõttu tekkinud kolju osteomüeliit, korduvad traumad, kukkumised, epileptilised krambihood, lülisamba operatsioon jm), leiti, et mees vajab korduvat operatsiooni. Pärast korduvaid operatsioone oli tema tervislik olukord jätkuvalt halb.
Kaitsja avaldas hinnangu, et Jüri puhul on tegemist eaka ja parandamatult haigestunud inimsega, kes ei ole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Sama seisukoha võttis ka prokurör, kes leidis, et Jüri vanust ja talle määratud diagnoosi arvestades on ravi korral ilmselt võimalik hoida tema tervislik seisund stabiilsena, kuid täielik paranemine on ebatõenäoline. Kohus otsustas süüdistatava vanust ja tervislikku seisundit arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.
Vang vabastati keemiaravi tõttu karistuse kandmisest
2012. aastal otsustas Viru maakohus lõpetada kriminaalmenetluse varem vangis viibinud ja kolmel korral kriminaalkorras karistatud Vladimiri suhtes. Meest süüdistati süstemaatiliselt ja grupiviisiliselt sissetungimistega toimepandud vargustes.
Vaid paar kuud enne oli Tartu maakohus kolmeaastast vangistust kandnud Vladimiri vanglast vabastanud, kuna ta vajas keemiaravi. Tartu vangla meditsiiniosakonna juhataja tõdes, et kõik tema haigused kokku teevad prognoosi raskeks.
Kolm aastat hiljem, 2015. aastal mõisteti Vladimir koos kaaslasega uuesti süüdi korduvate korterisse sissemurdmiste ja varguste eest, sealhulgas ükskord kannatanu juuresolekul.
Vladimir sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe, tunnistades oma süüd ja nõustudes aastase vangistusega. Möödunud aasta algul lükkas kohus tema vangistuse täitmisele pööramist haiguse ravimise tõttu kuue kuu võrra edasi. Mullu suvel sai nüüdseks 30-aastane Vladimir väärteokorras karistada varavastase süüteo eest.
Kriminaalmenetlust on võimalik lõpetada ka mõistliku menetlusaja möödumisel. Mõistlikule menetlusajale ei ole universaalset ajakriteeriumit seatud.
Eesti kohtud on kriminaalmenetluste lõpetamisel välja toonud karistusseadustiku paragrahvi 81 lõike 1 punktid 1 ja 2, mis sätestavad, et kedagi ei tohi süüdi tunnistada ega karistada teise astme kuriteo toimepanemises, kui kuriteo toimepanemisest kuni kohtuotsuseni on möödunud viis aastat ning kedagi ei tohi süüdi tunnistada ega karistada esimese astme kuriteo toimepanemises, kui kuriteo toimepanemises kuni kohtuotsuseni on möödunud kümme aastat. Olgu märgitud, et agressioonikuritegu, genotsiidikuritegu, inimsusevastane kuritegu, sõjakuritegu ja kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu.
Seega, kuna altkäemaksu võtmises, omastamises, rahapesus ning keelatud annetuse tegemises ja vastuvõtmises suures ulatuses süüdistatud Edgar Savisaare kuriteod kvalifitseeruvad teise astme kuritegudeks (nende kuritegude võimaliku karistuse ülempiir ei ületa viit aastat vangistust), võiks mõistlik menetlemise aeg mööduda tegude toimepanemisest kõige hiljem viie aasta jooksul. Samas on meedias varem arutatud, et ka kolm-neli aastat on kriminaalasja menetlemiseks liiga pikk aeg.
«Kui kriminaalmenetlus on veninud süüdistatava haiguse või käitumise tõttu, siis seda arvestatakse ja sellest tulenevalt mõistliku menetlusaja alusel ei menetlust lõpetata, kuna see regulatsioon on mõeldud kaitsmaks inimesi riigi tegevusest lähtuva venitamise eest,» märkis justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.
Tervisega seotud küsimused otsustatakse Tuuliku selgitusel menetluse käigus ja/või kohtuistungil. Kohtuistungeid või menetlustoiminguid on teatud juhtudel võimalik arstitõendi alusel edasi lükata, kuid üldjuhul ei tähenda see, et inimene on menetlusest täiesti vabastatud. Menetlustoiming või kohtuistung lükatakse lihtsalt tervisliku seisundi paranemiseni edasi.
Seda, kas süüdistatav on võimeline menetlusel osalema, otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. See tähendab, et pole ühte kindlat kriteeriumi, millise tervisliku seisundi puhul inimene ajutiselt vabastatakse ja millise puhul mitte.
2015. aastal lõpetati statistikaameti andmetel Eestis kriminaalmenetlusi kokku 29 408 korda (võrdluseks: kuritegusid registreeriti kokku 32 559). Kõige sagedasem põhjus – 15 182 – oli menetluse lõpetamine välistava asjaolu ilmnemise tõttu (muu hulgas ka kriminaalmenetluse aluse puudumine ja kuriteo aegumistähtaja möödumine – toim).
Kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu lõpetati menetlused 10 321 juhul. 295 juhul saadeti materjalid alaealiste komisjoni. 2188 korda puudus avalik menetlushuvi. 422 juhul oli karistus ebaotstarbekas, 934 juhul toimus leppimine, kuus süüdistatavat olid välisriigi kodanikud, seitsme isiku suhtes lõpetati menetlus temalt saadud abi tõttu, mõistliku aja möödumise tõttu lõpetati menetlus 53 korral.
Kriminaalmenetluse seadustik
Karistusseadustik