Statistikaameti teatel oli Eesti peredes mullu kokku üle 100 000 alla seitsmeaastase lapse, kellest lasteaias või -sõimes käis üle 57 000.
Üle poole alla seitsmeaastastest käib lasteaias või -sõimes
8. märts 2011, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna peaanalüütiku Siim Kruselli sõnul tähendab lapse sünd perre üldjuhul suuri muutusi töö- ja elukorralduses ning vähemalt ühe vanema loobumist töötamisest mõneks ajaks. Eelkõige teevad töötamises tema sõnul pausi naised ning nende tööturule naasmine on oluliselt seotud sellega, milliseid lapsehoiuvõimalusi nad kasutada saavad.
Lasteaiale või -sõimele lisaks kasutasid pered Kruselli sõnul 28 000 lapse puhul mõne sugulase või tuttava abi, kes pakkus tasuta lastehoiuteenust ning ligi 17 000 lapse puhul muid lapsehoiuvõimalusi - eelkooli, huviringi, palgalist lapsehoidjat jm. Samas 35 000 alla seitsmeaastase lapse puhul püsivalt mingeid lapsehoiuvõimalusi ei kasutatud.
Laste hoidmise viisid ning sealhulgas lastehoiuteenust pakkuvas asutuses käimine sõltusid Kruselli sõnul suurel määral lapse vanusest. Kui 3-6-aastastest viidi lasteaeda või -sõime üle 80 protsendi, siis kuni kaheaastastest vaid viiendik.
Ligi kolmandik kuni kaheaastaseid lapsi kasvatavaid peresid kasutas lapse hoidmiseks ka sugulaste või tuttavate abi, kuid 63 protsenti nii väikeste laste vanematest lapsehoiuteenuseid ei kasutanud. 3-6-aastaseid lapsi kasvatavate leibkondade seas oli lapsehoiuteenuseid mittekasutanute osatähtsus vaid 11 protsenti.
Töö- ja pereelu kokkusobitamist uuris statistikaamet mullu tööjõu-uuringu raames. Lastehoiuteenuste kasutamist puudutavatele küsimustele vastas ligi 1000 leibkonda.