Ajendatult peaminister Jüri Ratase ideest anda vähemalt 25 aastat Eestis elanud inimestele Eesti pass, arutasime saates «Vahetund Postimehega» kodakondsuse küsimust koos riigikogu liikmete Mart Nuti (IRL) ja Oudekki Loonega (Keskerakond).
Oudekki Loone «Vahetunnis Postimehega»: Keskerakonnal on kohustus venelastele näidata, et me oleme jätkuvalt teie erakond (4)
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
25. jaanuar 2017, 19:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu IRLi fraktsiooni liikme Mart Nuti sõnul sai kodakondsuse ja halli passi probleem alguse siis, kui Eesti 1991. aastal iseseisvus. 2. veebruaril 1992. aastal otsustas Venemaa, et need inimesed, kes elasid Venemaa Föderatsiooni territooriumil said ka Venemaa kodakondsuse, aga need kes elasid väljaspool, ei saanud. Ja kui siis Eesti otsustas, et kodanikuks saab eksamit tehes, tekkisid ka hallid passid.
Mis puudutab seda, kas halli passi omamine tähendab mingeid piiranguid ühiskondlikust elust osa võtmisel, siis Mart Nuti sõnul on tegemist eelkõige dokumendiga, mida läheb tarvis reisimisel. Halli passi omanik saab hääletada kohalikel valimistel, aga mitte kandideerida. Euroopa Parlamendi ja riigikogu valimistel ei saa halli passi omanik ei hääletada ega ka osaleda. «Muudes küsimustes ei ole vahet – Eesti residentide ja Eesti kodanike sotsiaal-majanduslikud õigused ei erine,» ütles Nutt.
Keskerakonna fraktsiooni liikme Oudekki Loone sõnul on küsimus ennekõike õigluses. «Ma ei näe mingit põhjust, miks me peaksime nõudma eksamit inimeselt, kes on siin elanud, pannud 40 aastat oma elust sellele, et meil oleksid teed, elekter, et meie riik oleks rahumeelne.»
Mis puudutab Jüri Ratase kodakondsust puudutava mõtte ajastamist kaheksa kuud enne kohalikke valimisi, siis Loone sõnul saavad kõik aru, et Keskerakond on seni olnud ainus Eesti erakond, kes on mõistnud, et ka meie venekeelsed kodanikud vajavad poliitilist esindatust ja kes toovad selle kogukonna mõtted riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandile. «Loomulikult on meil kohustus neile näidata, et jah, me oleme jätkuvalt teie erakond ja me loomulikult oleme,» lisas Loone.
Samas tuleb märkida, et kuigi Jüri Ratas selle mõtte välja käis, ei saa see realiseeruda, kuni koalitsioonipartnerid on selle idee vastu. «Ma olen päris kindel, et küsimus pole mitte IRLile, SDEle ja Reformierakonnale alternatiivi pakkumises, vaid selles, mis saab Keskerakonnast endast. Keskerakonna sees on ju rivaliteet küsimuses, kes on nende valijaskond ja kuidas kodakondsuse teemat neile müüa,» ütles Mart Nutt.
Saates käsitlesime ka Pärnu haigla juhtkonna kirge kallite sõiduautode vastu olukorras, kus patsientide ravimiseks jääb raha puudu. Millest Nils Niitraga täpsemalt juttu tuli, saate kuulata siin loos olevast pleierist või Kuku raadio koduleheküljelt.
«Vahetund Postimehega» on Kuku raadio eetris kolmapäeviti kell 13-14, saatejuhtideks on Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ja reporter Madis Vaikmaa.