Saksamaal hukkus mahajäetud majas Eestist pärit kodutu mees (2)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaal Leipzigis elav kodutu Joseph näitab ajaleheväljalõiget uudisega oma sõbra, Eestist pärit Arturi surma kohta.
Saksamaal Leipzigis elav kodutu Joseph näitab ajaleheväljalõiget uudisega oma sõbra, Eestist pärit Arturi surma kohta. Foto: Ekraanitõmmis

Saksamaal Leipzigis hukkus jaanuari alguses mahajäetud hoones puhkenud tulekahjus kodututu mees, politsei selgitas eelmisel nädalal välja, et hukkunu oli Eestist pärit mees.

Tulekahju puhkes Leipzigi pearaudteejaama kõrval asuval tühermaal asuvas hoones 5. jaanuari õhtul. Päästjad said tulekahjuväljakutse umbes 20-ruutmeetrisesse mahajäetud hoonesse kell 23.15, teatas Leipziger Volkszeitung.

Tulekahju kustutamise järel leidsid päästjad hoonest tundmatu inimese surnukeha. Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust ning mahajäetud hoonest leitud surnukeha saadetu kohtuarstlikku ekspertiisi.

Politsei ja prokuratuuri uurimine kindlaks, et hukkunu oli Eestist pärit Artur. Tõenäoliselt sai põleng alguse järelevalveta jäetud küünlast, mis süütas madratsi, teatas Saksa telekanal MDR.

Arturi parim sõber oli Joseph, kes teenib elatist Leipzigi raudteejaama juures kerjates. Joseph kannab endaga siiani kaasas ajaleheväljalõiget artikliga, mis kirjeldab Arturi elu nõudnud tulekahju.

«Kahju, ta oli hea mees, hea südamega,» ütles Joseph MDRile.

Joseph rääkis, et Artur teenis igapäevaselt elatist Leipzigi idaosas asuval Augustusplatzil kerjates. Ta meenutas, et saatuslikule tulekahjule eelnenud päeval teenis Artur Augustusplatzil kerjates 6-7 eurot, ostis selle eest pudeli likööri ja läks oma elukohaks olnud mahajäetud hoonesse magama.

Välisesindused hätta sattunud Eesti kodanikke rahaliselt ei toeta

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles Postimehele, et ministeerium on Saksamaal hukkunud kodutu juhtumist teadlik.

Eesti välisesindused välismaal hätta sattunud kodanikele raha ei anna, küll aga on neil võimalus osutada muud abi.

«Saatkonnad ja konsulid saavad välismaal hätta jäänud kodanikel, kellel pole raha ega kusagil elada, aidata ühendust võtta lähedastega Eestis ning üldjuhul on saatkondadel olemas ka kohapealsete abiorganisatsioonide kontaktid, kelle kaudu võib ajutist öömaja leida. Kui kodanik tahab tagasi Eestisse ning tal on reisidokument ära kadunud, saab konsul väljastada talle ka tasuta tagasipöördumistunnistuse,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sten Juur.

Saksamaal on eestlastest kodutuid veelgi

Saksamaal on viimastel aastatel sattunud raskustesse palju välismaalasi, kes eelistavad kodumaale sõitmise asemel kodutu elu Saksamaal. Ajakirja Focus veebiväljaanne kirjeldas teisipäeval juhtumit, kuidas sotsiaaltöötajad said Berliinis väljakutse ühte kaubarongide jaama, kus on ennast sisse seadnud hulk purjus poolakaid. Kohaletulnud sotsiaaltöötajad tegid kindlaks, et tegemist oli rahvusvahelise seltskonnaga – kaubajaamas laagri püsti pannud kodutute hulka kuulus inimesi paljudest Euroopa riikidest, muu hulgas Poolast, Eestist ja Kreekast.

Saksa parlament võttis detsembris vastu seaduse, mille järgi võivad teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, kes ei ole Saksamaal töötanud, saada sotsiaalabi alles pärast viieaastast elamist riigis. Ühtlasi on Saksamaal kavas kehtestada laenu andmise võimalus välismaalastele, et nad saaksid kodumaale sõita.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles