/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Kui Soome tahab igapäevasuitsetajate osakaalu aastaks 2040 vähendada kahe protsendini kogu rahvastikust, siis Eesti nii ambitsioonikat eesmärki seadnud ei ole, vähemalt mitte veel. Küll aga on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski seda meelt, et Eesti peaks tulevikus sama sammu astuma.
CNN kirjutas möödunud nädalal soomlaste esmapilgul uskumatuna näivast plaanist olla aastaks 2040 suitsuvaba. Tegelikult ei ole see üldse uus idee. Põhjanaabrite valitsus käis selle plaani välja juba aastaid tagasi.
Konkreetsemalt näeb suitsuvaba Soome plaan ette, et aastaks 2040 teeb suitsu üliväike osa täiskasvanutest. Ehk siis, tervelt 98 protsenti täiseas soomlastest 23 aasta pärast ei suitseta. Ei tavalist suitsu, e-sigaretti, nuusk- ja huuletubakat ega piipu.
Kuidas plaanib Soome seda saavutada? Valitsus kavatseb seda teha ennekõike läbi karmi tubakapoliitika – kõrgemad maksud, uute tubakatoodete turuletuleku piiramine ja suitsetamise keelamine paljudes avalikes kohtades, rõdudel ja autodes. Oluliselt keerulisemaks on tehtud ka suitsukaupmeeste elu.
Kui eelpool nimetatud meetmed on pigem selleks, et muuta suitsetamine inimestele nii-öelda ebaseksikaks, siis teisalt plaanitakse tegeleda sellega, et aidata suitsetajatel harjumus maha jätta.
Noppeid soomlaste meetmetest suitsetamise vähendamiseks:
- Suitsu müüvad poed peavad igal aastal maksma järelevalve eest, mida teevad inspektorid nende poodides. See summa võib küündida 500 euroni ühe kassa kohta. Suuremates poodides, kus on näiteks 10 kassat, võib see seega aastas tähendada 5000 eurot.
- Rõdul ei või suitsetada, kui see võib kedagi segada.
- Suitsetamine on keelatud ka autos, kui samas sõidukis on alla 15-aastaseid lapsi.
-Piiratud on selliste toodete müük, mis meenutavad tubakat (näiteks piibukujuline maiustus jms).
-Keelatud on maitsestatud e-sigarettide müük.
Soome on juba praegu Euroopa Liidu riikide võrdluses üks väiksema suitsetajate osakaaluga riik. Näiteks 2013. aastal oli Soomes igapäevasuitsetajaid 16 protsenti 15–64-aastastest.
Eestis on pilt nukram. 2014. aasta andmete järgi on meie rahvastikust 22,1 protsenti igapäevasuitsetajad. Seejuures ei näi meie eesmärk suitsetamise vähendamiseks olevat midagi kaelamurdvat: Eesti eesmärk on vähendada igapäevasuitsetajate osakaal 2025. aastaks 18 protsendini.
«Soomes on tervisepoliitikat oluliselt kauem ja järjekindlalt aetud, juba 1970. aastatest. Seetõttu on ka inimeste teadlikkus neil ilmselt suurem. Meie teeme ka seda ja viimastel aastatel see kõik toimib. Kuid see võtab lihtsalt aega,» rääkis Tervise Arengu Instituudi tubakaekspert Tiiu Härm.
Soomlaste ambitsioonikas plaan on Härmi arvates küll teostatav, kuid otse loomulikult mitte lihtne. «Seda on üsna raske saavutada ja sama raske on sellel tasemel püsida,» leidis ta.
Härm osutas, et Eestis on suitsejate osakaal näiteks mulluste andmete põhjal kindlasti langemas. «Kuid meil on teha palju tööd, et selle 18 protsendini jõuda,» kommenteeris ta Eesti eesmärki aastaks 2025.
Ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) nõustub, et 2025. aastaks seatud eesmärgini jõudmiseks on vaja veel suur töö ära teha. «Eesmärgi saavutamiseks on vaja kompleksset lahendust ja ainsast lahendusest siin ei piisa. Üks lahendus on kindlasti tubakaaktsiisi tõus,» sõnas Ossinovski. «18 protsenti on saavutatav küll.»
Kui küsida sotsiaalministeeriumilt, miks ei ole Eesti pikaajalisemaid eesmärke seadnud, ütleb ministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kärt Sõber, et uued eesmärgid seatakse siis, kui sotsiaalministeerium hakkab uut rahvastiku tervise arengukava koostama.
Tiiu Härm nõustub, et uute eesmärkide seadmiseks tuleb kõigepealt senised eesmärgid täita. «Kui me saame täiskasvanute seas igapäevasuitsetajate taseme 18 protsendi peale, siis võib-olla julgeme juba panna ka ajalise eesmärgi, millal me saame täiesti tubakavabaks.»
Sõber märkis, et Eesti kava suitsetamise vähendamiseks ongi teistsugune. Seetõttu ei soostu ta spekuleerima, kui reaalne oleks Eesti 2040. aastaks tubakavabaks saada. «Eesti eesmärk on seatud 2025. aastani ja sellepärast pole see võrreldav Soome omaga. Suitsetamine on Eestis langustrendis ja eelnõus sisalduvate meetmetega loodame seda veelgi vähendada,» sõnas sotsiaalministeeriumi peaekspert.
Ka minister Ossinovski ei tõtta uusi võimalikke eesmärke puusalt tulistama. Küll aga nentis ta, et suuresti on tubakapoliitika rohelises raamatus välja toodud meetmed kasutusele võetud, seda ennekõike tugevamate meetmete osas. Sellised on kõiksugu regulatsioonid ja tubakatoodete hinnapoliitikat puudutav.
Mida arvab ta tubakavaba Eesti kontseptsioonist? «Eks see saab olema meie järgmine eesmärk,» ütles minister. Küll aga ei soostu ta veel ütlema, mis aastal võiks Eesti tubakavaba (igapäevaselt suitsetab alla viie protsendi täiskasvanutest – toim.) olla.
«Me peame vaatama, millal ja kuidas on eesmärgid reaalselt saavutatavad ja poliitiline loosunglikkus siin ei aita. Kuid kahtlemata on suund iseenesest õige. Eks kogu maailm suundub sinnapoole,» rääkis Ossinovski. «Ma isiklikult pooldan küll, et me võiks selle eesmärgi võtta.»
Minister nendib, et karmima tubakapoliitika esimesed tulemused on alles näha ja seetõttu ei tasu kiirustada. Kas see tähendab, et aastaks 2040 me veel tubakavabaks muutunud pole?
«Ma ei välistaks seda, aga hoo pealt ei hakka seda ka lubama. Eks spetsialistid peavad arutama, mis on saavutatav ja mis mitte,» sõnas Ossinovski.
Millised meetmed on Eestis?
Tubakapoliitika rohelises raamatuski välja toodud meetmeid on erinevaid: näiteks suitsuvaba keskkonna tagamine, toodete atraktiivsuse vähendamine, salaturu piiramine, maksupoliitika kujundamine ja tubakatarvitamise ennetamine läbi teavitustöö, tubakasõltuvuse ravi ja tubakast loobumise nõustamisteenuste.
Praegu on riigikogulaste töölaual tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega pandaks paika veelgi konkreetsemad meetmed. Tegemist on juba kolmanda tubakaseaduse muudatusega ja see toob kaasa näiteks väljapanekukeelu, turundamise ja ka näiteks e-sigarettide piiramise.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõdeb, et suurima efektiga abinõu suitsetamise vähendamiseks on hind, mida aktsiisipoliitika määrata aitab. «Kuid siin on Eestil keeruline olukord selles osas, mis puudutab salaturgu. Salaturg on püsinud umbes 20–30 protsendi vahel ja igal suhtelise hinna muutusel võrreldes naabritega on mõju salaturule.»